Vahe on üks: eesti lapsel on võimalus vene keelt mitte õppida või vähemalt kahe-nelja vahel tunnistuseni jõuda ja aameniga see lehekülg pöörata, aga vene laps peab põhikooli lõpus kuidagi imekombel ühel hommikul ärkama ja ladusa eesti keelega uut elu alustama. Et nüüd ka mitte ainult gümnaasiumi, vaid ka kutsekooli pääseda.

Suurte Tarkpeade poolt arendatavad protsessid reaaelus seda vahet aina teravdavad – noh, aga see oleks juba hoopis teine jutt.... 

Vene koolides loomulikul teel, tohutu ohvritoomiseta nõutavate keelekategooriate saavutamine on jõukohane ainult neile, kelle üks vanem on eestlane või kellel on eesti keel saadud selgeks kindlasti mitte koolis.

Ilmselge, et nii eesti kui ka vene keele õpetamine meil koolides põeb üht ja sama haigust, mille ravimine nõuab radikaalset sekkumist. Meie ametlik pedagoogika põhineb siiani nendel pikkadel ja rasketel tekstidel, mida iga paari nädala tagant peab vene koolilaps nagu luuletust pähe õppima. Eesti laps võib sellest aga kõrvale hiilida.

Tõepoolest mõttetu töö. Jah, sel teemal võiks tõeline eesti - vene Freundschaft tekkida: kannatavad mõlemad pooled. Milles siis asi ja mida peab reaalselt tegema?

Kõigepealt, paneme tähele, et see inglise keel, mida kõik nii suhteliselt hästi omandavad, pole ikka päris inglise keel, vaid pika ajaloo jooksul välja töödeldud välismaalaste versioon. Ekspordile mõeldud variantide kogum. Inglased polegi nii suur rahvas, aga ei värise, et igasugused tulnukad nende armsa emakeele rikuvad ja hävitavad.

Oma keele populariseerimine on sellega hooplemisest ja ülbitsemisest igati targem ning loob perspektiivi ka väiksemale.

Erinevalt inglise keelest on eesti ja vene keelestruktuurid väga keerulised ja loogiliselt omavahel mitte kuidagi ei klapi. Iga keel on rahva iseloomu peegel, nii et erinevad mõtteviisid veel ka ühissõnavara puudumisel raskendavad teineteise mõistmist kordades.

Viga ei ole õpetajates või koolides. Tegelik viga peitub tõepoolest sügavamal ning asi pole metoodikates. Kui me tahame korraldada efektiivse eesti-vene-eesti õppe masskoolides, peame muutma kogu õppetehnoloogiat.

Õppetundide, koormuste, tuupimise piiratu kasv on juba viinud eesti keele õppimise vene koolides tupikusse ja äratanud hulga seotud ühiskonnaprobleeme. Ignoreerida seda ka edasi on eestluse enesetapp. Ei ole võimalik teineteisest lahti saada, nii Venemaa naabrusest kui ka siin elavatest muulastest. Ja iseenesest olukord ei parane: peab tegutsema.