Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
12.06.2018 15:50
Meedia suukorvistab hoopis ise oma lugejaid: artiklile, kus kirjutatakse sellest, et türgi päritolu pagulane lõikas Saksmaal teismelise tüdruku kõri läbi, on ära võetud võimalus uudist kommenteerida. Immigratsiioonipropaganda on vaba, kriitikud on suukorvistatud.
12.06.2018 15:51
Vabatahtlikult meedia omanikud vastutust ei vota iialgi, raha nende jaoks ei haise. Selleks ongi riik, et ka neile kohta laudas naidata.
12.06.2018 16:02
Mille eest täpselt :D
12.06.2018 16:02
..kuna meediat esindavad süüdimatud nagu lobjakas .. paris..niineste..jne..jne....siis ei võta meedia mingit vastutust......
12.06.2018 16:02
Meedia roll on uues maaiulmas oluliselt vähenenud. Täna on tegemist tavalise klikke otsiva ja pinda müüva reklaamiagentuuriga. Risti ei lööde ette libauudiseid väljastades. Põhimõtteliselt on tavalione ettevõtta nagu piimapood , autoteenendus, reklaamifirma vms. Kui tahate inimesest kirjutada, siis küsige kirjalik luba, vastasel korral kirjutage lilledest ja liblikatest. Inimesed vahendavad sotiaalmeedias uudiseid ise omavahel.
    12.06.2018 16:53
    Nii ja naa. Putin esimese asjana tombas hambad valja vastaspoole propagandal, havitas Berezovskit ja Gussinskit, Ratas on aga norguke, post, telegraf ja telefon jaivad ylevotmata, rohkemgi veel - H.-H. "Lebedevi" meediaimpeerium aina laieneb, mis tahendab vaid yhte, kevadel Kesk valitsusest pudeneb.
    Ja see on ka oiglane, nork voim pole mingi voim, Toompea nagu ka Moskva ((Pariis, Berliin, Washington voi Jerushalaym) pisaraid ei usu.
12.06.2018 16:06
Lugesin justkui et IRL pole enam. Kes võtab vastutuse?
12.06.2018 16:41
Meil on Riigikohus pannud ajairjanduse vastutuse määra rahaliselt paika, ebaõiget faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitus on ca 5000 eurot.

Riigikohus võiks otsa lahti teha, 5000 euro hüvituse saamiseks menetluskulud läbi kolme astmeon ca 15000
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    12.06.2018 18:29
    Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad

    Vastu võetud 04.09.2008 nr 137

    RT I, 03.07.2014, 39 - jõust. 26.06.2014 - Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 kohtumäärus nr 3-2-1-153-13 tunnistab Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

    Määrus kehtestatakse «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» § 175 lõike 3 alusel.
    § 1. Kulude sissenõudmise piirmäärad varalise nõudega tsiviilasjas

    (1) Varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad järgmised:
    Tsiviilasja hind
    (kroonides) kuni Maksimaalselt sissenõutav
    kulu (kroonides)
    10 000 5 000
    50 000 25 000
    100 000 50 000
    200 000 70 000
    300 000 100 000
    400 000 130 000
    500 000 160 000
    600 000 180 000
    700 000 200 000
    800 000 220 000
    900 000 240 000
    1 000 000 270 000
    1 500 000 300 000
    2 000 000 330 000
    2 500 000 360 000

    (2) Kui tsiviilasja hind on üle 2 500 000 krooni, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 2500 krooni võrra iga 50 000 krooni kohta.
    § 2. Kulude sissenõudmise piirmäär mittevaralise nõudega tsiviilasjas

    Mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni.
    § 3. Kulude sissenõudmise piirmäär varalise ja mittevaralise nõudega tsiviilasjas

    Kui tsiviilasjas menetletakse nii varalist kui ka mittevaralist nõuet, siis loetakse selles asjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks menetletavate nõuete suurem piirmäär.
    § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine

    Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 «Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad» (RT I 2005, 68, 534) tunnistatakse kehtetuks.
    Peaminister Andrus ANSIP

    Justiitsminister Rein LANG

    Riigisekretär Heiki LOOT
    12.06.2018 18:51
    Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad
    [RT I, 03.12.2010, 1 - jõust. 06.12.2010]

    Vastu võetud 04.09.2008 nr 137
    RT I 2008, 40, 235
    jõustumine 12.09.2008

    Muudetud järgmiste aktidega (näita)

    RT I, 03.07.2014, 39 - jõust. 26.06.2014 - Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 kohtumäärus nr 3-2-1-153-13 tunnistab Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

    Määrus kehtestatakse «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» § 175 lõike 4 alusel.
    [RT I, 03.12.2010, 1 - jõust. 06.12.2010]
    § 1. Kulude sissenõudmise piirmäärad varalise nõudega tsiviilasjas

    (1) Varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad järgmised:
    Tsiviilasja hind (eurodes) kuni Maksimaalselt sissenõutav kulu (eurodes)
    640 320
    3 200 1 600
    6 400 3 200
    12 800 4 470
    19 200 6 400
    25 600 8 310
    32 000 10 230
    38 300 11 500
    44 700 12 800
    51 100 14 000
    57 500 15 350
    64 000 17 300
    96 000 19 200
    128 000 21 100
    160 000 23 000

    [RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

    (2) Kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3200 euro kohta.
    [RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]
    § 2. Kulude sissenõudmise piirmäär mittevaralise nõudega tsiviilasjas

    Mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot.
    [RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]
    § 3. Kulude sissenõudmise piirmäär varalise ja mittevaralise nõudega tsiviilasjas

    Kui tsiviilasjas menetletakse nii varalist kui ka mittevaralist nõuet, siis loetakse selles asjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks menetletavate nõuete suurem piirmäär.
    [RT I, 03.12.2010, 1 - jõust. 06.12.2010]

    § 4. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

    ← Tagasi | Üles ↑
    12.06.2018 18:57
    Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 kohtumäärus nr 3-2-1-153-13 (RT I, 03.07.2014, 39) tunnistas määruse kehtetuks, kuid suurusjärkudelt sellisteks nad enamvähem jäidki.
12.06.2018 16:51
Muidugi ei muutuks. Lihtsalt osa pelgab, et ei saa enam kõmumeedias avaldada nime ja näoga lugusid kellegi kohta sõnade väidetavalt, võis, on alust arvata vm abil.
12.06.2018 16:51
Paberileht või veebikeskkond (meedia) ei saa kuidagi vastutada sisu eest. Selle eest saab vastutada siiski vaid sisu tootja. Poliitikul on täpselt samasugune võimalus ja õigus sisu toota nagu kõigil teistel. Seega jääb arusaamatuks, kelle vastu on kriitika suunatud.
12.06.2018 17:00
suure sõnavahu sisse uputatud seadus hakkab kaitsma korruptantidest ja poliitikutest suurpätte ning nende soosikuid, küll näete...
12.06.2018 17:24
Mind huvitab vaid see millal eesti saab omale vaba ajakirjanduse? Millal on see aeg kui ma suurematest päevalehtedest ei pea lugema valet ja vassimist? Siis ehk hakkan ka mõnda lehte tellima. See on vihje lehe omanikele
    12.06.2018 17:51
    mingil määral on uued uudised kõige vabamad
    12.06.2018 18:23
    sinu tellimus ei huvita kedagi, aga too mõned näited?

    uusi uudiseid ja objektiivi ja muud ostetud ning selgelt kallutatud meediat pole mõtet siia näiteks tuua, see on tõesti selge, aga just "suurematest päevalehtedest" palun näietid.
    12.06.2018 20:36
    Delfit, Päevalehte või Postimeest objektiivseks meediaks pidav seltsimees on kas pime, loll või mõlemat korraga! Uued uudised ei varjagi, et nad on kallutatud aga nad pole eriti valelikud. Objektiiv on ostetud kelle poolt? Mina olen neid toetanud ja kindlasti väga paljud teisedki aga mõjutada pole ma saanud, osanud ega tahtnudki!
    Nad on küll kallutatud, kristlikult, see võiks ja peakski olema meie kultuuriruumile omane. Mida asemele pakute?
12.06.2018 17:27
Isiklikult minu jaoks on meie meedia usaldusväärsus täielik null. Alates kooseluseaduse eelsest propagandarünnakust ja euroopa ümberrahvastusprojekti pagulaskriisina serveerimisest. Reeturid, mitte ajakirjanikud. Tunnen ainult sügavat põlgust teie vastu.
12.06.2018 17:32
Artiklit “Saksamaal jätkub noorte neidude mõrvade seeria: 15-aastasel tüdrukul lõigati päise päeva ajal pargis kõri läbi” Delfi kommenteerid ei luba.
12.06.2018 17:47
noorirlikad muutuvad üha rohkem noorkesikute sarnasteks
12.06.2018 17:58
primitiivseks ruuporiks ehk peavoolumeediaks
12.06.2018 18:06
jälgige hoolikalt, kes kuidas Riigikogus hääletab. minu meelest vajab meie meedia natuke suukorvistamist küll. Nad on läinud selgelt liiga ülbeks, kui vanasti öeldi et neljas võim, siis minu hinnangu järgi on nad siin vähemalt teine võim. Sellist ajupesu, mis siin tehakse, no seda annab ikka järgi teha. Kõige enam huvitab mind EKRE hääletamine. Kui nemad on vastu, siis peaks see nende valijale olema ikka kõige otsesem näkku sülitamine. Räägime üht, aga teeme teist.
12.06.2018 18:18
Kulla Sirlekesekene! Võta nüüd taskurätt ja pühi tatipiisad ära
12.06.2018 18:20
Laura Kõrgemäe mustati täiega. Samas stooris mõni veel:((
Kuidas klaarida hea nimi ning häbi, valu, avalik hukkamõist enne selgust?
Süüdimatud soperdajad- näiteid Eestis sadu.
Kes heastab? Millega?
12.06.2018 18:50
Nt. Mõrtsukad, vägistajad ja pedofiilid kes vabadusse lastakse. Peaks nagu ülekaalukas avalik huvi olema teada kellega tegu.
12.06.2018 18:52
Miks meediat kiruda? Kui meedial pole voli, siis oleks meil näiteks osa korrupstioonijuhtumeid jäänud paljastamata. Kas arvate, et ametnikud ise tulevad rääkima, et tegid pahandust. Ka on tänu meediale hakanud nii mõnigi asi liikuma või on hakatud selle peale mõtlema. Kui oled aus mees või naine ja sul midagi varjata pole, siis miks peaks avaliku elu tegelane avalikustamist kartma?!
    12.06.2018 19:53
    otse vastupidi, meedia laseb inimese auklikuks ja laseb seda teha ka kommentaariumites, mille sisu eest ei taha ta vastudada. See mis meedias toimub on tegelikult õõvastav. Eriti kommentaariumites ja siin tuleks kindlasti meedia portaalid vastutama panna. Loomulikult on vaja seadusi, see asi on ammu üle vindi keeratud ja kõik poliitikud kes sellele vastu seisavad on otseselt ise huvitatud sellisest totaalsest hävitustööst mida meedias viljeletakse, eesotsas Lauristiniga. Tema ju neid ajakirjanikkegi on õpetanud, seda "kvaliteeti" näeme siin iga päev ja see on lauristini arvates normaalne. No ega ikka ei ole küll, meil pole kvaliteetset ajakirjandust olemaski. On vaid erakondade toiduahelate lülid, kes siis kirjutavad vastavalt seda kes neile maksumaksja raha pillutab. Öääk, oksele ajab.
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega