Rafail Hinrikuse sõnul määravad kaanonid täpselt vaimulike teenistuse korra, kuid peapiiskop Kornelius ei toiminud nende järgi. Kui preestrid ei kuuletu esimene kord, tuleb keelust teatada tunnistajate juuresolekul ja kui ka see ei aita, siis koguduse ees.

Tavalugejale jääb ehk arusaamatuks, millisest kirikust on jutt ja millise kiriku peapiiskop on Kornelius. Allkirja järgi peab ta end "kogu Eestimaa peapiiskopiks" ja seega peaks talle alluma ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Telegrammist ei selgu, et jutt on õigeusu kirikust.

Preester Hinrikus kuulub nende vaimulike hulka, kes pooldavad Eesti õigeusu kiriku kanoonilist alluvust Konstantinoopoli oikumeenilisele patriarhaadile. Selle nimel on ta osalenud mitmes ühisaktsioonis.

Isa Rafaili hinnangul jätkab peapiiskop Kornelius Eesti õigeusu kiriku väljasuretamise joont, sest mitme preestri tegevuse ärakeelamise tõttu ei saa paljudes kohtades enam matta, laulatada, anda armulauda ja patukahetsust.

Küsimusele, kas Eesti õigeusu kirik ei ole seoses Venemaa patriarhi Aleksius II korraldusega osaliselt iseseisev, vastas preester Hinrikus, et Moskva ei saa ilma Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi nõusolekuta sellist otsust teha. Tegelikult olevat sõltuvus Moskvast isegi kasvanud, sest kõik täiskogu otsused peab kinnitama Moskva patriarhaat.

ENN HAABSAAR