Kirjutada lubati alles pärast sõja lõppu 1945. Tema ja ta pere saadeti Siberisse 14.06.1941. Ema oli siis 10 aastane. Pereisa Alfred Joonet, kes oli vabadusristi kavaler, saadeti muidugi laagrisse (Likino), kus ta ka suri 1943. Ema ema ja vend surid Siberi asumisel 1948.

Miks just selle kirja? Selles on üks laagrimeeste laul. Arvan, et hukkunute ja kaugel Venemaa avarustel auku lükatute kodumaa igatsus väärib mälestamist Vabariigi suurel sünnipäeval.

Kirja sisu: (ema kirjutab oma vanaemale, kes ainukesena veel koju jäi)

Kallis Koosuke!

Kirjutan koosuke sulle jälle ühe väikese kirjakese. Palju tänu kirjade eest, mis sa meile saadad. Pole sulle aega olnud kirjutada, sest kogu aja olen töötanud. Teen endal ise aia maale ümber. Mina olen kogu aja metsas tööl, raiun latte aia jaoks ja vean koju.Nüüd hakkan maad kaevama, et saab kartuli maha panna. Kaevan nüüd, aga endal pole üldse isu kaevata, sest ei taha mitte siia elama jääda.

Kaevan üksinda ja on nii valus südamel, kui mõtlen kodu pääle, et mis pattu olen mina teinud, et pean niiviisi kannatama ilma isata ja vanaemata ja kaugel oma kallist sünnimaast. Oh küll on valus süda, tahab valust lõhki minna, kui tuleb meelde need ilusad ajad, kus olin väike ja jooksin ilma mingisuguse mureta kooliteed. Oh Jumal küll, miks sa karistad nii valusasti oma lapsi, päästa neid kord ometi ära selle hirmsate piinade käest oma kodumaale.

Koosuke kirjutan sulle siia ühe laulu, mis need mehed, kes laagris olid papaga ühes, olid luuletanud, üks mees, kes laagrist tuli siia oma naise juurde, tõi selle laulu kaasa. Kirjutan ta sulle.

1) Vaikne öö ja tähed on taevas

Kuldne kuu see valgustab maad

Naril magavad väsinud mehed

Selleks päevaks on lõppenud töö.

2) Tihti mõtlen miks toodi meid siia

Ära õitsvate niitude raalt

Kes mul vaigistaks südame piina

Kes mul tervisi tooks kodumaalt

3) Rõõmsaks lauluks ei avane huuled

Peas vaid mõte millas pääseme siit

Millal reisuks valmis säen jalad

Kuulen kodumaa laulude viit

4) Lohutustunne ei üksi ma ole

Mehi hulgana kannatab siin

Murekortsudes kõigil on pale

Kõigi nägudel võidutseb piin.

Mul see laul meeldib kangesti sellepärast, et see on selge pilt nende elust.

Musitades ja kallistades oma kallist Koosut.

Tuti