"õppus ületas kõik meie ootused. Ei osanud ette kujutada, et see on nii võimas ja õppeolukorrad tegelikule elule nii sarnased. Kohati tekkis tunne, et kõik meie ümber toimuv on reaalne," rääkis eestlaste delegatsiooni juht Mati Raidma. Ta tähtsustas seda, et Islandil täideti niisuguseid ülesandeid, millega Eesti päästjad pole varem kokku puutunud - inimesi tuli välja tuua koobastest ja varingute alt.

"Enne õppusi polnud meil kogemust, kuidas varisenud majadest inimesi päästa. Saime sel alal väga hea õppetunni austerlastelt," selgitas meeskonna juht.

Kokku ligi saja ruutkilomeetri suurusel õppuste pindalal oli 110 õnnetusekohta. Päästjatele teatati koht, kuhu kiiruga helikopteritel või autodel sõideti. Kolme õppuse päeva jooksul tuli eestlastel täita 11 ülesannet, mille jooksul päästeti 67 inimest. Politseid ega sõjaväge õppuste ala piiramas ei olnud, kõik toimus nagu päris tavalises elus.

"Mõnes sissevarisenud kohas tekkis küll päris lootusetu tunne. Kartsin, et me ei tule oma varustusega toime, kuid lõppkokkuvõttes saime kõigi ülesannetega ise hakkama," rääkis Raidma.

Rusudes majadest tuli päästa varemete alla jäänud inimesi, keda kehastasid topised. Vähemohtlikes olukordades mängisid päästmist vajavaid kohalikud elanikud. Eesti päästjate väitel tuli pidevalt töötada olukorras, kus nende endiga võis õnnetus juhtuda. Rusudes majades võis mõni seinapaneel iga hetk pähe kukkuda. ühte kõikuvat hoonet tuli samaaegselt päästmisele kõrvalt toestada, et see pikali ei kukuks.

õnneks kukkus kolme päeva jooksul eestlastele laest kaela vaid üks vineerplaat, mis meestele viga ei teinud. "Sinikaid ja muhke saime küll, kuid see kuulub päästjate töö juurde," ütles Raidma.

Eriti head suhted kujunesid eestlastel kohalike päästjate ja austerlastega. "Nad ütlesid, et oleme lihtsad. Sellised, kes ei pinguta ametlikkusega üle," mainis Raidma.

Islandil veedetud nädal andis eestlastele ettekujutuse, kuidas tuleb teha rahvusvahelist koostööd reaalses hädaolukorras. "Enne meil see kogemus puudus, kuid nüüd oleme targemad. Päästmine ei käi nii, et üks riik võtab endale pool sissevarisenud maja ja teine teise poole. Päästa tuleb koos," ütles Raidma.

Eesti 48-liikmeline päästemeeskond, mis jagunes kolmeks rühmaks, koosnes erinevate päästeteenistuste ohvitseridest ja seetõttu tuleb Islandil kogetu kasuks kogu riigi päästeteenistusele. "Mehed lähevad maakondadesse ja oskavad seal oma alluvatele näidata, kuidas mingis olukorras käituda," ütles Raidma.

õppuste stsenaariumi valiti katastroofi põhjustajaks 7,6-palline maavärin, sest just selline loodusõnnetus põhjustab kõige erinevamaid õnnetusi. "Maavärina tagajärjel toimuvad liiklusõnnetused, varingud, tulekahjud, hävivad majad jne. Kuigi Eestis maavärinaid ei esine, võib maavärinaga kaasnevaid tüüpõnnetusi meil iga päev juhtuda," sõnas Raidma.

Eestile läks õppustel osalemine maksma veidi alla miljoni krooni. Selle eest osteti meeskonnale varustust - meditsiinitelgid ja köiepääste varustus ning anti väljaõpe. "See kulutus ei olnud üksnes õppuste jaoks. Varustus jääb meile ju alles. Reisi- ja elamiskulud maksti meile aga kinni," lausus Raidma, kelle sõnul käis päästemeeskond Islandil oma tööajast. Saareriigis komandeeringus olnud mehed said palka ja olid juba eile oma töökohtades tagasi.

"Need päevad väsitasid küll - üks töötsükkel oli 12 tundi pikk. ülejäänud aeg kulus asjade pakkimisele, baasi tagasisõidule ja magamisele," rääkisid päästjad, kes sattusid Islandile väga heade ilmade ajal. õppuste ajal oli soojakraade keskmiselt 14, viimase kolme aasta suve keskmine temperatuur on saarel aga 10,5 kraadi.

Kuna õppustel loodi head suhted austerlastega, tahavad eestlased järgmisel aastal ära käia Austrias, kus on korralikud treeninglaagrid. Lähiajal tahab NATO korraldada suure pääste väliõppuse ka Eestis.

"Nad tahtsid juba järgmisel aastal õppuse siin korraldada, kuid olid sunnitud plaanist loobuma, sest korraldamiseks jääb liiga vähe aega," ütles Eestit õppuste staabis esindanud Jaan Tross.

RISTO BERENDSON