EKRE on möödunud nelja aasta jooksul tegelenud süsteemselt erinevate populistlike algatustega. On olnud sellised keskpärasemaid aktsioone nagu näiteks heroiline võitlus Poola suveräänsuse eest. Mäletatavasti üht Euroopa Parlamendi resolutsiooni, mis taunis Poolas kohtusüsteemi sõltumatuse vastu ette võetavaid seadusmuudatusi, kasutasid ekrelased ära oma euroskeptilise hoiaku võimendamiseks. Näete, suur eurosüsteem ahistab üht liikmesriiki ning meie võitlussalk seisab sellele resoluutselt vastu! Muljetavaldav.

TOP 5

Aga rohkem esile tõstmist väärivad nö viis vaala, millel EKRE on oma parempopulistlikku liugu lasknud.

Esiteks kooseluseaduse tühistamise eelnõu. Aktiivne homovastasus oli üks teemasid, mis aitas EKRE-l 2015. aastal parlamenti jõuda. Sestap otsustati möödunud sügisel kohalike valimiste eel teha seda jälle. Kuigi tegemist oli lootusetu ettevõtmisega (parlament lükkas eelnõu tagasi häältega 47:19), aitas see EKRE juhtidel pikalt oma sõnumitega meediapildis püsida.

Teiseks eelnõu pagulaste vastuvõtmise peatamiseks. Asjaolu, et Eesti riik on pagulaste vastuvõtmisel olnud väga konservatiivne ning hajutanud neid erinevatesse piirkondadesse, jätavad EKRE poliitikud mõistagi kahe silma vahele. Hoopis paremini töötab pagulastega hirmutamine, olgugi et meie riigis on tehtud pagulastega kaasnevate riskide maandamiseks märkimisväärseid edusamme.

Kolmandaks eelnõu Eesti hümni seadustamiseks. Ere populismi näide - nii lahtisest uksest nii võimsalt sisse murda pole varem ühelgi poliitilisel jõul õnnestunud. Suuresti on seda tehtud online-meedia enesekriitikast vaba infotainment'i abil.

Neljandaks EKRE kohtureformi kriitika. Kohtunike pead hakkavad lendama, ähvardas Martin Helme parlamendi kõnepuldist. Meie kohtusüsteemis on tõepoolest palju bürokraatlikkust ning esineb ka avalikkust jahmatavaid kohtulahendeid. Nõnda on EKRE taaskord leidnud viljaka pinnase oma populistlikule retoorikale. Mille sisu on kõige lühemal ja kujundlikumal moel kokku võetud Murphy seaduses: „Keerukatel probleemidel on lihtsad, kergesti mõistetavad valed vastused".

Ning äsja lisandus eeltoodutele EKRE libasõnum nr. 5 ehk ettepanek alanda käibemaksu 15-le protsendile. Üks protsent käibemaksu tähendab eelarvesse vähemalt 100 miljoni euro laekumist. Seega vähendaks antud idee realiseerumine eelarvet vähemalt poole miljardi, mõnede analüütikute hinnangul aga koguni 600 miljoni euro võrra. Millistest allikatest sellist eelarveauku katta, seda EKRE majandusprogramm (mis irooniliselt kannab tiitlit „Jõuka Eesti eest!") paraku veenvalt ei selgita. Väide, et kui inimestele jääb kätte rohkem raha, siis annab see majandusele jõulise tõuke, on pädev vaid tasakaalustatud süsteemis. Käibemaksu radikaalne kärpimine ilma kompensatsiooniks muude maksude tõstmiseta tekitaks peagi mitmete oluliste avalike teenuste kärbumise.

EKRE populistlike algatuste eesmärk on lihtsameelsete valijate hämamine. Kindlasti püüavad kõik erakonnad tuua algavatesse valimisdebattidesse ka faktidele tuginevaid argumente ning ratsionaalset analüüsi. Aga suuresti sõltub populistide käekäik sellest, kui palju online-meedia kanalid lasevad end klikkide kogumise eesmärgil ära kasutada.