Jaak Aab: kus on töö, sinna tulevad ka inimesed
Osa neist leiab töö uute tekkivate kohalike omavalitsuste juures, osa ministeeriumide ja riigiametite koosseisus. Lisaks: riik on käivitanud ka riigiasutuste Tallinnast välja kolimise projekti, mis ei ole mõeldud ainult maavalitsuste töötajate töökohakaotuse leevendamiseks, vaid viima “riiki” üle kogu riigi.
Riigipalgaliste töökohtade Tallinnast väljaviimise peamiseks mõõdupuuks on keskvalitsuse töötajate osakaal Tallinnas, mis on 45% – liiga suur. Tahame, et see osakaal ei kasvaks, vaid kahaneks. Viime välja 1000 töökohta, mis vähendab osakaalu kuni 2% võrra.
Riigiasutuste Tallinnast väljaviimine on valitsuse prioriteet, kuid sealjuures ikkagi meie kõigi ühine projekt: see, kas kogu Eesti elu koondub Tallinna või jätkub kvaliteetseid ja konkurentsivõimelise palgaga töökohti kõikjal Eestis, mõjutab kõigi meie elu. Kompetents ei ole kvaliteet, mida saab tagada ainult Tallinnas. Samaväärseid töökohti peab leiduma kõikjal üle Eesti.
Esimesed eeskujud sisendavad indu
Mõned asutused on otsuse teinud. EAS viib Pärnusse 30 töökohta, uus loodav riigiasutus Eesti geoloogiateenistus viib Tallinnas paiknevad töökohad Rakverre. 50 töökohta kolivad praeguse Lääne-Viru maavalitsuse hoonesse, kus hakkavad spetsialistid tegelema geoloogilise kaardistamise, maapõuealaste andmepankade pidamise, hüdrogeoloogiline seire, rannikute ja seismoseire valdkonna uuringute ja muu asjasse puutuvaga.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Kalev Kallemetsa sõnul on plaan viia geoloogiateenistuse töökohad Rakverre 2019. aastaks ning see suudetakse ka teostada. Ajalooline Lääne-Viru Maavalitsuse hoone ja kinnistu on väga sobiv geoloogiateenistuse eri vajadustele.
Kallemetsa hinnangul on mitmetel tippspetsialistidel tõenäoliselt keeruline kiirelt selgeks saada enda ja oma perekonna töö-, õppe-, spordi- ja kultuurivõimaluste kohta Rakveres, mistõttu kasutab asutus vähemalt esimesel 2-3 aastal töötamist osaliselt Tallinnas ning kaugtööd. Arvestades Rakvere linna suurepärast arengut ja linnavalitsuse abivalmidust, saavad loodetavasti kõik geoloogid lähiaastail veenduda, et Rakvere on suurepärane koht töötamiseks ja elamiseks. Kindlasti on Rakverel ja kogu piirkonnal sellest palju võita.
Teine näide, mida eeskujuks tuua, on statistikaamet, kes viib Tallinnast Tartusse 25 ja Viljandisse samuti 25 töökohta, samuti SA erametsakeskus, mis kolib Raplasse 25 töökohta. Alla kümne töökoha väljaviimise näiteid on mitmeid, näiteks riigi tugiteenuste keskuse loodud töökohad. Lähiajal lisandub sellesse nimekirja järjest uusi näiteid – see on protsess, mida ei tehta kiirustades ning mille mõju on tunda alles aastate pärast.
Regionaalpoliitika loob turvalisust ja julgeolekut
Kõik inimesed ei saa ega pea – isegi ei tohi, näiteks julgeolekukaalutlustel, elada Tallinnas. Me ei saa planeerimisfaasis kaevata selle üle, et tööl käimine muutub keerulisemaks, kuna ühistranspordiühendus on kehv. Eesmärk ongi, et muu hulgas paraneks ka ühistransport maakonnakeskuste vahel. Hea transpordiühendus ei pea olema ainult Tallinnaga.
Mis kasu saavad maakonnakeskused uutest riigiasutustest? Kõige tähtsam on ääremaastumise vältimine – et piirkondades oleks inimesi, et oleks neile sobivat ning kõrgemat kvalifikatsiooni eeldavat tööd. Eesti inimene ei ole ajalooliselt linnainimene ning paljudel on juured või vanematekodud maal. Ilusate maakodude või hääbuvate talude omanikke on palju, neid, kes sooviksid elada hõredama asustusega piirkonnas kui Tallinn või Tartu, näitab kas või Viimsi või Nõmme populaarsuski.
Noored, kes õpivad või kes on lõpetanud ülikooli, ei pea tegema valikut kodu ja hea töökoha vahel, nad ei pea jääma Tallinnasse või Tartusse, vaid peavad saama soovi korral minna tagasi kodukohta, kodumaakonda ning saama seal kvaliteetse töökoha. Neil peab olema selleks võimalus.
Suure tõenäosusega saab projekti elluviimisel mitmes kohas riigist suurim kohalik tööandja – töökaid ja tublisid inimesi leidub igas Eesti nurgas. Teiste riikide kogemusel põhinev prognoos on, et asutuse väljaviimisel siirdub töökohaga kaasa neljandik senistest töötajatest. Ülejäänud töökohad tuleb täita uuesti, mis on piirkonna tööhõivele ainult kasuks. Muidugi ei arva ma, et maakonnakeskustes kohe elu õitsele lööb, kuid reegel on, et kus on töö, sinna tulevad ka inimesed. Tahame kaasa aidata kaasa kohaliku elu hoogustamisele.
