Link kopeeritud!

JAAK AAVIKSOO: Pühad kaitsekulud?

 (136)

Eel­mi­se aas­ta au­gus­tis an­dis va­lit­sus rii­gi­ko­gu­le üle tä­na­vu­se aas­ta rii­giee­lar­ve eelnõu, mil­les oli ku­lu­deks et­te näh­tud 98 720 mil­jo­nit kroo­ni, seal­hul­gas kait­se­ku­lu­deks 5469 mil­jo­nit.

Koa­lit­sioo­nis kok­ku le­pi­tud kär­be­te (ja tu­lu­de kas­va­ta­mi­se) tu­le­mu­se­na ku­ju­nes vas­tuvõetud rii­giee­lar­ve ku­lu­de ma­huks 98 474 mil­jo­nit kroo­ni, sel­lest kait­se­ku­lu­deks 5227 mil­jo­nit kroo­ni ehk siis ku­lu­sid kär­bi­ti kok­ku 246 mil­jo­nit, sel­lest kait­se­ku­lu­sid 242 mil­jo­nit kroo­ni. Kait­se­ku­lud ei ole pühad – kui ka­ha­neb rii­gi rik­kus, ei pää­se ka­han­da­mi­sest ka rii­gi­kait­se!

Rii­giee­lar­vet tu­leb veel ja pal­ju olu­li­se­malt kär­pi­da. Mit­med po­lii­ti­kud, aja­kir­ja­ni­kud ja et­tevõt-jad on näi­nud pea­mi­se al­li­ka­na jäl­le kait­se­ku­lu­sid – Päe­va­leht ühe ja Ärip­äev ko­gu­ni 2,64 mil­jar­di kroo­ni ula­tu­ses –, pan­nes et­te viia kait­se­ku­lu­de ta­se 0,8%-ni SKT-st. Üks äri­liid­ri­test mõtisk­leb Ees­ti kait­se­po­lii­ti­ka tee­mal ko­gu­ni nii: „... os­ta­me vaes­te­maj­ja uue uh­ke ka­hu­ri. Ja siis ko­gu­ne­me ümber sel­le läi­ki­va ka­hu­ri na­gu min­gis Aaf­ri­ka hõimus ja imet­le­me se­da läi­ki­vat as­ja.” Sel­li­ne aru­saam on ta­vai­ni­me­se ta­se­mel pin­na­peal­ne, elii­di ta­se­mel oht­lik ja ot­sus­ta­ja­te ta­se­mel ku­ri­te­ge­lik. Vaid­lus­ta­ma­ta va­ja­du­se kor­ral ka kait­se­ku­lu­de kär­bet, seis­neb tar­vi­li­ne tar­kus sel­les, et lei­da mõist­lik ta­sa­kaal ee­l-ar­ve- ja jul­geo­le­ku­po­lii­ti­lis­te hu­vi­de va­hel. Mil­li­ne see võiks ol­la?

Samal teemal:

Ees­ti kait­se­po­lii­ti­ka tu­gi­neb ka­he­le sam­ba­le – es­ma­ne ise­sei­sev kait­sevõime ja kol­lek­tiiv­kait­se NA­TO raa­mes. Hä­da­tar­vi­lik on mõis­ta, et NA­TO ei ole mit­te ju­mal tae­vas, kel­lel on eri­li­ne ar­mas­tus Ees­ti vas­tu, vaid see on usal­dusühing, kus Ees­ti on väi­ke, aga võrdväär­ne part­ner oma õigus­te ja ko­hus­tus­te­ga. Meie lu­ba­dus viia oma kait­se­ku­lud 2%-ni SKT-st on po­lii­ti­li­ne ja sel­le­ni lii­ku­mi­se tem­po on kind­las­ti lä­birää­gi­tav. See võimal­daks aju­tist kok­ku­hoi­du ras­kel ajal.

Li­saks sel­le­le on Ees­til aga hulk konk­reet­seid ko­hus­tu­si sõja­lis­te võime­te näol, mis moo­dus­ta­vad osa NA­TO kui ter­vi­ku sõja­lis­test võime­test – siin ei tu­le re­he­pap­lik te­ge­ma­tajät­mi­ne kõne al­la.

Ol­gu näi­teks too­dud ko­hus­tus ta­ga­da õhu­sei­re, mil­leks va­ja­me li­sa­ra­da­reid aas­taks 2010, või siis lu­ba­dus pa­nus­ta­da 2010. aas­tal NA­TO kiir­rea­gee­ri­misjõu-du­des­se nn Bal­ti pa­tal­jo­ni­ga. Tean, mil­list mu­ret tun­tak­se, et mõned rii­gid ei suu­da oma kait­se­lu­ba­dus­test kin­ni pi­da­da, mil­le ta­gajär­jel vä­he­neb ko­gu al­lian­si jul­geo­lek. Kah­juks, ja tun­ta­val mää­ral, ka Ees­ti jul­geo­lek.

Mõist­li­kuks kait­se­ku­lu­de kär­pi­mi­seks on va­ja tea­da ku­lu­de st­ruk­tuu­ri. Inf­rast­ruk­tuu­ri in­ves­tee­rin­gu­teks on pla­nee­ri­tud 876 mil­jo­nit, sel­lest 403 mil­jo­nit

NA­TO ja 280 mil­jo­nit Ees­ti poolt Äma­ri len­nuväl­ja ehi­tu­seks. Äma­ri in­ves­tee­rin­gu ots­tar­be­kuse on se­ni vaid­lus­ta­nud vaid Ve­ne saat­kond. Rel­vas­tu­se han­ge­teks on ka­van­da­tud 1375 mil­jo­nit, mil­lest va­ra­se­ma­te le­pin­gu­te­ga on kae­tud 800 ja eel­läbirää­ki­mis­te­ga veel 200 mil­jo­nit, seal­hul­gas ni­me­ta­tud ra­da­ri­han­ge. Ülejää­nud ku­lu­dest moo­dus­ta­vad ena­mi­ku per­so­na­li­ku­lud, mis­sioo­ni­ku­lud ja sea­dusjärg­sed sot­siaal­ku­lud – pen­sio­nid, aja­tee­ni­ja­te hüvi­ti­sed jms. Tea­tud, ise­gi ar­ves­ta­tav kok­ku­hoid mõne­sa­ja mil­jo­ni kroo­ni ula­tu­ses on kind­las­ti mõel­dav, ent see ei to­hiks ka­han­da­da saa­vu­ta­tud kait­se­ta­set, te­ki­ta­des jul­geo­le­ku­vaa­ku­mi, mis tea­ta­vas­ti lõpeb ala­ti hal­vas­ti.

Sa­mal ajal peaks kait­se­vald­kond ole­ma kind­las­ti so­li­daar­ne ko­gu ülejää­nud ava­li­ku sek­to­ri­ga, kui ot­sus­ta­tak­se pal­ku kär­pi­da. Po­lii­ti­ku­te ja amet­ni­ke, õpe­ta­ja­te ja ars­ti­de, kul­tuu­ritöö­ta­ja­te ja kait­sev­äe­las­te üht­ne 10-protsendine pal­gakär­be hoiaks kait­se­mi­nis­tee­riu­mi va­lit­se­mi­s­a­las kok­ku veel 150 mil­jo­nit kroo­ni. Sel­leks tu­leb val­mis ol­la.

Väärtuste murendamine

Loe veel

Pean süga­valt ka­het­susväär­seks mõne­de po­lii­ti­ku­te ja teis­te po­pu­list­li­ke ar­va­mu­sa­val­da­ja­te soo­vi vas­tan­da­da kait­sev­äe­la­si pen­sionä­ri­de­le, puu­de­ga ini­mes­te­le või las­te­le, ma­na­des mei­le ku­jut­lus­pil­te ham­bu­ni rel­vas­ta­tud sõjar­di­test näl­gi­va­te ini­mes­te kes­kel.

Ko­ha­ti tun­dub, et oma rii­gi väär­tu­sest aru­saa­mi­ne on meil oht­li­kult mu­re­ne­mas. See­juu­res po­le sel­le mu­re­ne­mi­se kõige hää­le­ka­mad eden­da­jad mit­te ots ot­sa­ga kok­ku tu­le­vad kaas­maa­la­sed, kel­le­le kas­va­nud rah­vus­li­kust rik­ku­sest on osaks lan­ge­nud kesk­mi­sest vä­hem, vaid just üldi­sest ma­jan­dus­li­kust ede­ne­mi­sest enam osa saa­nud, kel on su­ge­ne­nud ise­laad­ne et­te­ku­ju­tus oma pri­vi­le­gee­ri­tu­sest ja õigu­sest üha enam tar­bi­da, tul­gu see siis rii­gi toi­mi­mi­se ja jul­geo­le­ku või kaas­maa­las­te sis­se­tu­le­ku ar­vel.

Ees­ti esi­me­ne ise­seis­vus­pe­riood jäi lühi­ke­seks suu­res­ti see-tõttu, et me ei osa­nud rii­gi jul­geo­le­ku eest pii­sa­valt hoolt kan­da, ku­na täht­sad ja vä­hem täht­sad as­jad kip­pu­sid se­gi mi­ne­ma ja ah­nus ei lu­ba­nud ava­ra­ma pil­gu­ga tu­le­vik­ku vaa­da­ta. Maks­tud hind oli to­hu­tu. Nüüd peak­si­me ole­ma tar­ge­mad ning mõist­ma va­ne­ma­te rii­ki­de ees­ku­jul, et oma riik va­jab hoolt ja kait­set. Vaid kaits­tud riik saab kaits­ta ja eden­da­da keelt ja kul­tuu­ri ning kas­va­ta­da üldist jõukust. Rii­gid ja rah­vad, kes se­da po­le mõist­nud, on la­ka­nud ole­mast.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare