Teise koolkonna moodustavad lihtsameelsed liberaalidest eestlastest poliitikud, kes siiralt usuvadki, et Eesti huvides on mitte ärritada naabrit ja selle tulemusel jätta siseriiklikult olulised sammud astumata. Siin pean ma eelkõige silmas Eesti-Vene piirilepingu pooldajaid, kelle arvates üks paberitükk peaks suurendama julgeolekut, hoolimata tõigast, et sellega kingitakse ära siiani okupeeritud alad Petserimaal ja Narva-tagune Jaanilinn. Küsimus ei ole ainult maa-alades, vaid iseseisva riigi väärikuses hoida ja kaitsta seda, mis talle kuulub.