Eestlased kärvavad kiirelt, sest nad elavad nagu loomad. Nad murravad tööd teha nagu loomad ja kaanivad nagu loomad. Kaanivad viina. Need, kes ei tööta ennast surnuks, tapab viin, millesse tööstress uputatakse. Ja viinasse uputatud ajudega inimesed tapavad teisi inimesi.

Hiljaaegu külastasin Amsterdami. Seal linnas on pika piletijärjekorraga esinduslik seksimuuseum ja üle Euroopa kuulus punaste laternate rajoon, kust pimeduse laskudes ei häbene läbi jalutada suur osa linlastest.

Amsterdami kesklinnas on kvartaleid, kus sekspood on sekspoes kinni ja inimesed astuvad neisse sisse nagu

leivapoodi. Harilikes raamatuärides asuvad kokaraamatute ja science fiction´i riiulite vahel seksiajakirjade riiulid ning ostjad sirvivad neid piinlikkustundeta.

Võiks arvata, et see linn on tänapäeva Soodom või Komorra, kus ausad eluviisid on jalge alla tallatud. Aga ei. Linlaste sõnul on jalgrattavargused neil suurem probleem kui mõrvad ja röövimised. Valitseb tolerants ja live and let live’i eluviis. Mida ka tunda oli. Hollandlased oskavad, erinevalt eestlastest, pingeid maandada ja elust rõõmu tunda.

Eestis ei häbeneta minna poodi viina ostma, et ennast täis lakkuda ja täis peaga loll välja näha. Küll aga häbenetakse kõike, mis seotud erootiliste naudingute ja seksiga, sest see on “räpane”. Sest seksipoes käivad ainult perverdid, seksiajakirju ostavad ainult nolgid ja kiimas vanamehed, ning voodividinaid kasutavad need, kellel enam ei tõuse. Seksist lõõgastuse leidmisele eelistavad eestlased lolliks- ja surnuksjoomist, nimetades seda uhkelt kõlbluseks. Ühiskond erutub küsimusest, kas Maaja kaas on vitriinil kaetud paberilehega või mitte, ega pane tähele, et sealsamas kõrval pasundab kõmulehe esikaas järjekordsest jõledast purjus peaga tehtud veretööst.

Õnneks on see nõukogude aja igand, mis peaks meie seast kaduma koos viimaste seda ajastut südames kandvate ontlike nõukogude seltsimeestega. Arenenud Euroopas pannakse alkoholipoed juba kell viis kinni ja seksipoed on poole ööni lahti.