•• Homme on jõululaupäev – mida see püha teie jaoks tähendab? Kuidas te tavaliselt jõule tähistate?

Jõulu­sid tä­his­tan ik­ka pe­re­ga koos, vii­mas­tel ae­ga­del ena­mas­ti maal. Vä­ga tra­dit­sioo­ni­li­selt, kuu­se­ga, pä­ka­pik­ku­de­ga, kes kin­ke too­vad, sal­miütle­mi­se ja muu sel­li­se­ga. Kui lin­nas ole­me, vii­me küünlaid omas­te hau­da­de­le. Järg­mi­ne päev söö­me jõululõuna, kus on koos enam-vä­hem ko­gu su­guvõsa.

•• Jõulud on ilmselt üks väheseid aegu, mil kirikud on rahvast tulvil. Eestlasi on nimetatud üheks vähim religioosseks rahvaks Euroopas. Millest see teie arvates tuleb?

Mi­na po­le ki­ri­kui­ni­me­ne, kui­gi noo­ru­ses sai mõni­kord jõulu­ki­ri­kus käi­dud ja nüüdki va­hel rei­sil ol­les käin pühap­äe­va hom­mi­kul ju­ma­la­tee­nis­tu­sel kus­kil ka­to­li­ku ki­ri­kus. Mis puu­tub eest­las­te re­li­gioos­sus­se, siis pa­ra­ku näi­vad eest­la­sed ole­vat üks Eu­roo­pa ebausk­li­kum rah­vas. Ast­ro-hi­ro ja muu sel­li­se su­ri­mu­ri lok­ka­mi­ne hak­kab ju­ba häi­ri­ma, eri­ti kui sel­le­ga käib kaa­sas võõrdu­mi­ne tea­du­sest.

•• Millega läheb aasta 2008 ajalukku?

Eks iga­le ini­me­se­le ja rii­gi­le tä­hen­dab möö­du­nud aas­ta eri as­ju. Maail­ma mas­taa­bis on kind­las­ti olu­li­sem Aa­sia eda­si­ne tõus maail­ma­ma­jan­du­se ja maail­masünd­mus­te kesk­mes­se. Ees­tis an­nab end tun­da ma­jan­dusk­riis ja võimu­lo­li­ja­te võime­tus olu­kor­da adek­vaat­selt analüü-si­da ning vas­ta­valt rea­gee­ri­da. Tõeks­pi­da­mi­si re­vi­dee­ri­tak­se ko­gu maail­mas. Po­leks vist ülea­ru­ne ka Ees­tis va­ba­ne­da mõne­dest ideo­loo­gi­lis­test šab­loo­ni­dest. Se­da aga vae­valt õnnes­tub te­ha prae­gu moo­di läi­nud sõu-po­lii­ti­ka­ga. Vä­gi­si te­kib mul­je, et meil tee­vad est­raa­ditä­hed po­lii­ti­kat ja po­lii­ti­kud üri­ta­vad saa­da est­raa­ditäh­te­deks.

•• Kirjutasite mõne aasta eest Päevalehes („Progressiusk vanasti ja nüüd”, EPL 9.4.2005), et meie aja uus religioon on usk progressi. Kuivõrd on seda religiooni murendanud lõppeva aasta tormid rahamaailmas ja Eestit tabanud viimase viieteist-kümne aasta sügavaim majanduslangus?

Uu­si us­ku­sid ja us­ku­mu­si on mui­du­gi mit­meid. Ja igaühel neist on oma mõju meie käi­tu­mi­se­le. Prog­res­siusk on ilm­selt reaal­su­se mõjul taan­du­mas, kuid süsteem, ma­si­navärk, mil­le see usk ai­tas käi­vi­ta­da, toi­mib eda­si ja sun­nib meid en­nast tee­ni­ma.

On ju sel­ge, et pal­ju­sid as­ju too­de­tak­se üle mõis­tu­se ja ülea­ru pal­ju, hä­vi­ta­des nii­moo­di loo­dust ja iseen­nast­ki. Ent nii­pea kui ma­si­navärk pi­dur­dub, te­kib sot­siaal-ma­jan­dus­lik kriis – ini­me­sed kao­ta­vad töö, sis­se­tu­le­ku, võlad jää­vad maks­ma­ta, noo­red hak­ka­vad mäs­sa­ma...

Ja ain­saks ra­vi­miks sel­li­se olu­kor­ra vas­tu jääb ik­ka­gi ma­si­navär­gi taask­äi­vi­ta­mi­ne, eda­si­ne üle­toot­mi­ne, tar­be­tu trä­ni rek­laa­mi­mi­ne.

Mul on väi­ke loo­tus, et prae­gu­ne maail­ma­ma­jan­du­se kriis süve­neb ja sun­nib meid aga­ra­malt ot­si­ma al­ter­na­tii­ve (üle)tar­bi­misühis­kon­na­le.

•• Ajaloos nii mitmelgi puhul saatuslike sündmuste kuuks olnud august ei jäänud võlgu tänavugi. Vene–Gruusia sõja tagajärjel kinnistus Vene võim Lõuna-Osseetia ja Abhaasia üle. Venemaa peab küll ametlikult mõlemat iseseisvaks. Kas Eesti julgeolekukeskkond on teie arvates pärast neid sündmusi halvenenud?

Ar­van, et Ees­ti jul­geo­le­ku­kesk­kond po­le olu­li­selt muu­tu­nud. Ta võiks tu­ge­vas­ti hal­ve­ne­da, kui Uk­rai­na ja Gruu­sia võetaks NA­TO-sse ja Ve­ne­maa näeks end ümber­pii­ra­tu­na ja kait­se­tu­na. Siis ilm­selt võiks oo­da­ta tõsist sur­vet Bal­ti rii­ki­de­le, kes on NA­TO vä­ga nõrk lüli. Õn­neks (hor­ri­bi­le dic­tu) ei pää­se Uk­rai­na ja Gruu­sia NA­TO-sse ja Ve­ne­maal po­le eri­list hu­vi Ees­tit ahis­ta­da. Kui­gi rau­da hoi­tak­se igaks ju­huks tu­les.

Ja meie po­lii­ti­ku­te naiiv­ne Ve­ne-vas­ta­ne re­too­ri­ka ei tu­le meie jul­geo­le­ku­le min­gil moel ka­suks, na­gu ka meie val­mi­so­lek saa­da kõhk­le­ma­ta USA klient­rii­giks. Ta­suks mõel­da sel­le­le, et te­ge­li­kult ei ole NA­TO-l jõudu, et Ees­tit kaits­ta. Kui Ve­ne­maa peaks taht­ma Ees­tit oku­pee­ri­da, siis ta saab sel­le­ga käh­ku hak­ka­ma. Lää­ne ai­nus tõhus sõja­li­ne vas­tus sel­li­se­le ope­rat­sioo­ni­le oleks vaid ta­gantjä­re­le löök Ve­ne­maa pih­ta. Sel­li­ne must st­se­naa­rium aga on vä­ga vä­he tõen­äo­lik.

Rünnak Gruu­sia vas­tu oli en­nekõike hoia­tus lää­ne­le ja tun­dub, et se­da hoia­tust on mõned ring­kon­nad Eu­roo­pas ja Amee­ri­kas tõsi­selt võtnud, ot­si­tak­se teist­moo­di vii­si, kui­das Ve­ne­maa­ga koo­sek­sis­tee­ri­da. Il­ma Ve­ne­maa abi­ta aga po­le lää­nel ilm­selt võima­lik kõige oht­li­ku­maid konf­lik­te Aa­sias la­hen­da­da. Se­da­gi peaks Ees­ti võimu­kand­jad en­da­le tead­vus­ta­ma. Pa­ra­ku meil sa­mahäs­ti kui puu­dub kai­ne po­lii­ti­kaa­nalüüs, sel­le­na pa­ku­tav on liialt pää­lis­kaud­ne ja pro­pa­gan­da­li­ne, ot­se­kui oleks meil va­ja en­da­le 666. kor­da sel­geks te­ha, kui pa­ha on Ve­ne­maa. Ome­ti ei te­gut­se Ve­ne­maa ag­res­siiv­selt mit­te liht­salt jõmlu­sest, vaid sel­le tõttu, et ta ta­jub NA­TO laie­ne­mi­ses ja naa­ber­rii­ki­de käi­tu­mi­ses oh­tu oma hu­vi­de­le. Ja pa­ra­ku ei saa neid hu­vi­sid mää­rat­le­da kee­gi tei­ne kui Ve­ne­maa ise.

Mis Lõuna-Os­see­tias­se ja Ab­haa­sias­se puu­tub, siis ta­suks as­ju vaa­da­ta ka nen­de ela­ni­ke sei­su­ko­halt, kel­le jaoks Ve­ne võim on vas­tuvõeta­vam kui Gruu­sia oma, tun­du­gu see pää­le­gi mei­le ilmvõima­tu.

•• Novembri lõpus toimusid Indias Mumbais aasta ohvriterohkeimad terrorirünnakud, surma sai vähemalt 170 ja haavata üle kolmesaja inimese, teravnesid kahe tuumariigi India ja Pakistani suhted. Olete sündmusi sealses piirkonnas kaua jälginud. Kas näete seal ohtu globaalsele julgeolekule?

Maail­ma aja­lu­gu te­hak­se nüüd pal­ju enam Aa­sias ja jääb vaid loo­ta, et In­dia ja Pa­kis­ta­ni va­hel ei sütti suu­re­mat sõda – mõle­mad on tuu­ma­rii­gid. Lää­ne vaat­le­jad on mu­res sel­le pä­rast, et Pa­kis­tan hak­kab ik­ka enam sar­na­ne­ma luh­tu­nud rii­gi­ga (fai­led sta­te), kus keskvõim ei suu­da oh­jel­da­da ää­re­maa­de rah­vaid ja äär­mus­la­si ega kont­rol­li omaen­da jõust­ruk­tuu­re. Kui peaks tek­ki­ma oht, et tuu­ma­relv võib sat­tu­da is­la­mi­fa­naa­ti­ku­te kät­te, on In­dia sek­ku­mi­ne väl­ti­ma­tu.

•• Peate blogi, kus kirjutate vene, inglise ja prantsuse keeles, sekka ka võru keele Põlva-Vastseliina murrakus. Eestikeelseid sissekandeid leiab viimasest ajast haruharva. Olete tänavu mitmel puhul sõna võtnud liigse keelekorraldamise vastu, öeldes, et keelekaitse ei saa lähtuda ainult õigekeelsussõnaraamatu normingutest ja kildkondlikest ettekirjutustest. Mis võiks siis olla keelekorralduse aluseks?

Eks ik­ka elav kõne­keel, meie pä­ris ema­keel. Ar­van, et kel­lel­gi po­le õigust mei­le sel­geks te­ha, et rää­gi­me va­les­ti, kui ütle­me „naast­reh­vi” ase­mel „nael­kumm”. Ees­ti keel kuu­lub ees­ti rah­va­le, mit­te ees­ti kee­le ins­ti­tuu­di­le või õige­keel­sussõna­raa­ma­tu koos­ta­ja­te­le. Kui võrd­le­me Ees­ti kee­le­kor­ral­dust näi­teks Nor­ra oma­ga, kus õigust ka­su­ta­da oma ko­du­mur­ret kõnes ja kir­jas pee­tak­se üheks olu­li­seks inimõigu­seks, on Ees­tis kee­le nor­mee­ri­mi­se ja uuen­da­mi­se­ga sel­ges­ti liia­le min­dud.

•• Eelmisel nädalal jättis Tallinna ringkonnakohus jõusse esimese astme kohtu otsuse, mille kohaselt vastutab internetiportaal internetikommentaaride sisu eest. Kas näete sellises otsuses ohtu sõnavabadusele?

Ei näe. Või vä­he­malt ei os­ka ma hin­na­ta sel­list sõna­va­ba­dust, mis on va­lit­se­nud meie in­ter­ne­ti­por­taa­li­des. Sel­le anonüümse va­ba­du­se tu­le­mus on te­ge­li­kult sõna­ka ja sõja­ka vä­he­mu­se hir­mu­va­lit­sus, mis pe­le­tab por­taa­li­dest ee­ma­le vii­sa­ka­mad ja ta­ga­si­hoid­li­ku­mad ini­me­sed ning teeb nor­maal­se as­ja­li­ku dis­kus­sioo­ni võima­tuks. Ning sel kom­bel ohus­tab ise­gi de­mok­raa­tiat.

Ma ar­van, et koh­tuot­su­sel võib ol­la po­si­tiiv­seid tu­le­mu­si: por­taa­li­de ja ne­ti­leh­te­de toi­me­ta­jad püüavad ehk edas­pi­di lei­da vii­se, kui­das juh­ti­da dis­kus­sioo­nid as­ja­li­ku­mas suu­nas, va­ba­ne­da äär­mus­las­te ja lau­sa psühho­paa­ti­de do­mi­nee­ri­mi­sest vee­bi­kom­men­taa­ri­des.

Ma ar­van, et kom­men­tee­ri­da po­leks üld­se tar­vis igat sõnu­mit, näi­teks il­ma­tea­det või in­fot maavä­ri­na koh­ta In­do­nee­sias. Kui kel­lel­gi on sel­le koh­ta mi­da­gi olu­list öel­da, võib ta se­da ilm­selt te­ha ka oma ni­me all tra­dit­sioo­ni­li­se­mas lu­ge­ja­kir­ja või ar­tik­li vor­mis.

Ar­va­mus­te­va­he­tus kuu­lub ik­ka­gi vaid ar­va­mus­lu­gu­de juur­de, na­gu pa­re­ma­tes Eu­roo­pa ne­ti­leh­te­des ka on. Iga­ta­hes olen ma loo­bu­nud ees­ti ne­ti­mee­dia­le kom­men­taa­re kir­ju­ta­mast, väit­lu­se prae­gu­se ta­se­me juu­res on see mõtte­tu.