JAAN KAPLINSKI: Gruusia nimede kirjutamisest
Aspireeritud sulghäälikuid püütakse siis märkida tavalisel viisil: th, ph, kh. Paraku ei ole Eestis arvestatavalt gruusia keele oskajaid ja nii kobavad toimetajad hämaras. Äsja ilmunud Simon Sebag Montefiore Stalini-bio-graafias “Noor Stalin” leiame kõr-vuti Thbilisi, Kutaisi ja Batumi, kuigi gruusia keeles on kõigis kolmes tegemist aspireeritud klusiiliga, niisiis oleks täpsem kirjutada ka Kuthaisi ja Bathumi.
Muidugi oleks meeldiv, kui sõbraliku maa nimesid kirjutaksime korrektselt, kuid tasub meeles pidada, et korrektsus peaks olema süstemaatiline ja liiale ei tohiks sellega ka minna. Gruusia enda internetiallikad kirjutavad inglise ja prantsuse keeles oma kohanimed meile vanast ajast tuttaval viisil: Tbilisi, Kutaisi, Batumi, Telavi, jättes märkimata aspiratsiooni, niisiis th. Keeleteaduse seisukohalt pole aspiratsiooni märkimisel erilist mõtet, kuna gruusia k, p, t ei vasta nagunii meie sarnastele häälikutele, meie “tavalisi” aspireerimata k-, p-, t-häälikuid see keel ei tunnegi.
Abhaasia või Apsuamaa?
Enamiku Gruusia kohta käivat infot saame ikka muukeelsetest väljaannetest, niisiis ei saa keelt tundmata kindlalt otsustada, millise klusiiliga on tegemist. Kas on mõtet siis üle pingutada mõne meile tuttavama kohanime senise ortograafia muutmisega, jättes suure osa endiseks? Kust saaksime kontrollida inglis- või venekeelses pressis esinevaid isikunimesid? Mõistlikum oleks siin loobuda suurt korrektsust taga ajamast ning jääda seniste vormide nagu Tbilisi, Kutaisi, Batumi juurde. Niisama ei ole mõtet ristida meile omaseks saanud Gruusiat Georgiaks, nagu mõned entusiastid ka püüa-vad teha. Küsimus, kus ja millal kasutada riikide (ja linnade) ametlikke nimetusi, millal traditsioonilisi, ei ole päris selge tänini. Ametlikes dokumentides tuleb muidugi kasutada ametlikke nimetusi, näiteks kirjutada Eesti Vabariigi ja Sri Lanka vabariigi kultuurisuhetest. Ent tavalises pruugis võime rahulikult jääda vana Tseiloni juurde. Ka Kalkutat ei tarvitse ümber nimetada Kolkataks ja Madrast Chennaiks, kui ei ole tegu just ametliku paberiga.
Ortograafiagi ei saa mööda poliitikast. Gruusia keeles kannab Abhaasia tuntuim linn nime Sohhumi. Meie oleme harjunud venepärase Suhhumiga. Abhaasi (apsua) keeles on linna nimi meie häälduse järgi umbes Akwa. Küsimus on, kas jääme venepärase vormi juurde, võtame kasutusele gruusiapärase või hoopis apsuapärase linnanime, mida iseseisvunud Abhaasia muidugi kasutab. Eesti ei tunnusta Abhaasiat iseseisva riigina, meie press nimetab teda separatistlikuks piirkonnaks. Nagu paljud ehk aastatel 1918 ja 1919 nimetasid Loode-Venemaal tekkinud moodustist, mis kuulutas end Eesti Vabariigiks. Eks anna Kaukaasiaski aeg mõnikord arutust, nagu on andnud Läänemere ääres. Ja ehk tuleb millalgi kirjutada Eesti Vabariigi aukonsulist Apsuamaal Akwa linnas?
