Link kopeeritud!

JAAN MÄNNIK: edukus on nagu hakkliha. Ta ei seisa niisama

 (2)

Endine Eesti Telekomi juht Jaan Männik, kellest võib järgmisel nädalal saada Eesti Panga nõukogu esimees, peab tähtsaimaks põhimõtteks lakkamatut kohanemist.

 •• Jaan Männik, kui teist saab Eesti Panga nõukogu esimees, kas me siis näeme lähitulevikus aktiivsemat või passiivsemat Eesti Panka?

Kui on väga hea aeg, siis on tegevus passiivsem. Kui kõik läheb hästi, siis keegi ei hakka nurisema, aga kui nii hästi ei lähe, siis istutakse koos ja arutatakse pikalt. Ma usun, et see juhtub ka nüüd Eesti Pangas. Eesti majandusel on läinud aastate jooksul väga hästi. Nõukogul pole olnud vaja sekkuda. Kui tulevad raskemad ajad, siis ma usun, et me näeme ka aktiivsemat Eesti Panka. See on väga tavapärane psühholoogia.  

Aga ma tahaksin öelda ka seda, et nõukogu ei ole see, kes juhib ühte struktuuri. See on juhatus. Ma olen ise olnud üle kümne aasta juhatuse esimees. Me võime võtta Ameerika keskpanga, Föderaalreservi. Tema nimel räägib Ben Bernanke. Kas keegi üldse teab, kes on seal nõukogu esimees? Nõukogu teeb vähe või ei tee üldse strateegilisi dokumente – eelarvet ja äriplaani. Juhatus teeb need dokumendid ja nõukogu arutab seda.  

••  Seega te arvate, et uues ametikohas teist väga palju kuulda ei ole?

Minust peaks olema vähem kuulda kui Eesti Panga presidendist Andres Lipstokist. Need, kes peamiselt räägivad, on need, kes juhivad ettevõtet. Vahetevahel võtab ärimaailmas General Electricu või IBM-i nõukogu esimees ka sõna. Aga peamiselt räägivad juhatuse esimehed. Minu meelest oleks see ebaprofessionaalne, kui ma ütleksin Eesti Panga kohta välja mingi arvamuse, mida ma pole kooskõlastanud juhtkonnaga.

Samal teemal:

••  Kuidas te üldse praegust Eesti majandus- ja rahandusseisu hindaksite?

See on tõsi, et olukord on keerulisem, kui ta oli aasta või kaks tagasi, aga kui me vaatame natuke pikemas ajaperspektiivis, siis olid need muudatused, mis olid meie ees kohe pärast iseseisvuse taastamist, mitu korda raskemad kui need olukorrad, mille ees me nüüd seisame.

Nüüdsed olukorrad ei ole Eesti jaoks mitte kuidagi unikaalsed. Terve maailm on langevas majandustsüklis. Suured ja rikkad riigid nagu USA pole väiksemates raskustes. Väga paljud Euroopa valitsused on pidanud plaane korrigeerima ja kokku tõmbama. Olen elanud Rootsis ja loen ka internetist Rootsi lehti. See kriitika, mida ma loen Eesti valitsuse kohta, on ju analoogne selle kriitikaga, mis oli Rootsis – miks valitsus ei näinud seda või teist ette. Mul on olnud nüüd rohkem aega lugemiseks ja üks olulisemaid raamatuid oli Rootsi endise peaministri Göran Perssoni memuaariraamat. Minu jaoks oli hämmastav, kui sarnane on Eesti ja Rootsi poliitika.

•• Maailmamajandus on ju kohelnud eri riike üsna erineval viisil. Pidurdusjäljed on igal pool erisuguse pikkusega – mõni riik kärbib kasvuprognoose protsendi-poolteist. Miks on maailmamajandus meid võõrasemalikumalt kohelnud kui mitmeid teisi riike?

Kui on olnud selline majanduskasv nagu meil, kahekohaline, siis – kui see pidurdamine tuleb – on ka kukkumine järsem, sest sa oled kõrgemalt tulnud. See on minu arust põhjus. Kritiseeritud on ka, miks me seda ette ei näinud. Paljud riigid on pidanud oma prognoose korrigeerima. Ma mõnes mõttes üldistaks prognooside tegemist. Kui tuli aasta 2000, viibisin tolleaegse Eesti Telefoni või nüüdse Elioni juhatuse esimehena sel õhtul ja öösel Elioni juhtimiskeskuses, sest maailma spetsialistid olid hoiatanud, et võib juhtuda täielik katastroof – kõik jääb seisma ja läheb pimedaks. See prognoos ei täitunud. Võtame teisedki prognoosid. Paar aastat tagasi oli väga palju juttu linnugripist. Selle ala eriteadlased jagunesid eri leeridesse. Üks nendest leeridest ütles, et reaalselt võib haigestuda ja surra 300 miljonit inimest, teine, et 50 miljonit, ja kolmas, et üks miljon. Üks leer ütles, et ei juhtu midagi. Mis siis juhtus? Ei juhtunud mitte midagi. On olnud väga palju ennustusi,  mis on läinud õnneks või kahjuks valesti. Kui on keerulised ajad ja raske ennustada, siis tuleb lihtsalt rohkem ressursse pühendada sellele, et tulevikust aru saada.

•• Kas Eesti Panka on endiselt vaja?

Loe veel

Eesti Pank peab oma objektiivse ja ausa arvamuse välja ütlema tsentraalsemate majandusküsimuste kohta. Kui sa suudad tõestada, et oled professionaalne, siis sind ka aktsepteeritakse. Seda panka on kindlasti vaja, aga samal ajal, kui me vaatame Eesti Panka, siis maailm meie ümber muutub kogu aeg ja me peame küsima, kas need tööülesanded ja suhtumine sobivad tuleviku jaoks või mitte. Teatud muudatused on vajalikud seoses sellega, et oleme Euroopa Liidu liikmed, teatud muudatused tulenevad sellest, kui tuleb euro. Kui ma kunagi käisin ülikoolis, öeldi tööstuspsühholoogia kursusel, et intelligents kõige laiemas mõttes on inimese või struktuuri võime kohaneda. See mõte on mind juhtinud väga palju. Tugevad on need struktuurid, millel on suur võime kohaneda uutes olukordades.

Kui me räägime Eesti edust ja vaatame tema hilisajalugu alates augustist 1991, siis mina kuulun nende hulka, kes ütlevad, et need aastad on päris edukad olnud. Ja kui välismaalased küsivad, mis on Eesti edu taga, siis minu arust võiks selle kokku võtta ühe lausega: Eesti on suutnud kohaneda väga kiiresti ja väga efektiivselt uute oludega. Kui ma mõtlen viimase riigieelarve kärpimise peale, siis tuldi kokku ja see tehti väga kiiresti ära. Igas riigis ei oleks see nii lihtne olnud. Rootsis näiteks oleks see palju keerulisem olnud. Suured kallid süsteemid on üles ehitatud ja kui sa tahad midagi kärpida, siis sa kaotad kohe hääli. Nii et kui ma kuidagi kokku võtan, siis veel kord – Eesti tuleviku edu oleneb meie kohanemisvõimest.

•• Olete ka tegev Arengufondi nõukogus, kus teie ülesanne peaks olema innovatiivsete algatuste tugevdamine. Olen kuulnud kriitikat, et Arengufond ise pole väga kiiresti arenenud.

Seal on ju väga tugev kahurvägi – kaks ministrit, kaks parlamendiliiget, kaks ülikooli rektorit, Indrek Neivelt ja Erik Terk. Kõik maailma riigid vaevlevad selle käes, kuidas oma tööstust ümber struktureerida, ja selle käes vaevleme ka Eestis. Paljudes riikides toetab valitsus oma innovatiivseid uusi ettevõtteid. Me teame teiste riikide kogemustest, et paljud ettevõtted ei tõusegi õhku, kuigi neid on toetatud. Väga hea meelega tooks ühe näite 1980. aastate algusest, kui ilmus kuulus juhtimiskogemuse raamat “In Search of Excellence”. Seal olid autorid üritanud leida 500 edukal ettevõttel midagi ühist – olgu selleks siis hea sisekommunikatsioon või ühised väärtused. Viis aastat hiljem aga tegi sama autorite rühm uue raamatu, kus nad kirjeldasid, mis on edukate ettevõtetega juhtunud viie aasta jooksul. Suureks üllatuseks tuli välja, et paljud olid pankrotti läinud, paljud olid suurtes raskustes ja väga edukas oli endiselt vaid väike osa. Me ei tohi ära unustada, et edukus on nagu hakkliha su külmkapis. Ta ei seisa sul seal niisama. Ta läheb hapuks. Edukust tuleb kogu aeg uuendada.

•• Arengufond asub toetama justkui neid, kes on juba arenenud. Tõendeid võimaliku edu kohta tahetakse liiga palju, et keegi sealt läbi pääseks. Kas need kriteeriumid on üldse õigesti valitud?

Vastab tõele, et filtrid on päris tugevad. Aga need ettevõtete toetamise kriteeriumid peavad olema ranged, kui me räägime maksumaksja raha kasutamisest. Me ei saa sellega kergelt ümber käia. Konkreetsed ettevõtete omanikuks minekud toimuvad enne jaanipäeva. Arengufondi ülesanne toetada Eesti innovatsiooni ei ole kerge. Ta on üks ettevõte, mille eesmärke on natuke raske paika panna. Eesti Telekomi eesmärgid on palju käegakatsutavamad.

Kui me räägime edust, siis me võtame näitena Soome, Iirimaa, Singapuri. Aga kui me hakkame kopeerima nende riikide mudeleid, siis mina ei ole väga kindel, et need mudelid on pikema aja jooksul jätkusuutlikud. Kui me hakkame järele tegema, siis võib see olla vale. Mul on ka olnud Soome ja Rootsi omanikega kokkupuuteid telekommunikatsioonisektoris. See nüüd kõlab küll praalimisena, aga kõrgel tasemel soomlased ja rootslased ütlesid, et mitmel alal oleme nendest mööda läinud. Võti võib olla selles: ära neid kopeeri. Vaata, mida nad teevad, aga sa pead tegema ühe Eesti mudeli.

•• Kui vaadata teie enda kohanemist, siis kas teil pole aukartust uute tegevusväljade ees?

Vaat ei ole. Kui ma nüüd peaks minema Eesti Panga nõukogu juhtima, siis ma seda ei tunne. Sa ei saa olla kirurg, kui sa pead kogu aeg teiste käest küsima, mida sa nüüd teed. Aga kui sa oled Ameerika president, siis sa saad töötada koos oma meeskonnaga. Ma kardan olukordi, kus töökoht nõuab väga spetsiifilisi oskusi, kus sa ei saa väga palju teistega asju arutada. Aga ma olen viisteist aastat telekommunikatsioonis tegelenud – see on tohutult dünaamiline, sa pead pidevalt õppima. Neid tehnoloogiaid, mida me nüüd kasutame, polnud kümne aasta eest olemaski. Aga elu ei ole ainult telekommunikatsioon ja ma teeksin väga hea meelega seda tööd, mida mulle Eesti Pangas pakutakse.

Ma sain paar nädalat tagasi 63. Seega olen ma täpselt kümme aastat noorem kui USA presidendikandidaat John McCain. Õieti olen ma paberite järgi pensionär, aga mul on kodus kümneaastane poeg ja 12-aastane tütar, kellega koos lahendan matemaatikaülesandeid, nii et seal pole ma mingi pensionär. Kui aga tervist ja energiat on, miks mitte siis seda tööd teha.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare