Jaan Õmblus: Kahju, et Ansip juba läks
Kahju, et Andrus Ansip peaministri ameti pisut vara maha pani. 11. augustil avaldati statistikaameti teadaanne sellest, et esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2 protsenti. See oleks olnud uudis, mille valguses Ansip oleks tahtnud kindlasti peaminister olla, mille najal ta oleks kõigile tõestanud oma kursi õigsust ja seda, et Eesti on teel rikaste riikide tippu.
Ansipit ei oleks häirinud Venemaa sanktsioonid toiduainetele ja sellest tulenema hakkavad koondamised ja pankrotid. Veelgi enam asjaolu, et sanktsioonid kipuvad lisaks toiduainete tööstusele ja põllumajandusele Eestis kraavi lükkama ka paljusid seotud ettevõtteid ja tootmisharusid ning meie niigi ülihabrast ja üle riskipiiri paiknevat majandustasakaalu täiega „allavett” laskma. Üksikute statistiliste numbrite usku endine peaminister oleks võtnud numbri 2,2 protsenti ja selle taustal väitnud, et miski muu ei loe ning et kui kusagil on kriis või selle oht, et siis sellises kriisis ta elada tahakski.
Vaatamata majanduskasvule kriisikoosolek?
Vaatamata üliheale SKP uudisele pidasid põllumajandusminister Ivari Padar ja väliskaubandusminister Anne Sulling 12. augustil maha kriisinõupidamise toidusektori esindajatega, kus leiti, et olukord põllumajanduses ja toidusektoris laiemalt võib kiiresti muutuda kriitiliseks. Kas tõesti on Ansipi järgses Eestis saabunud aeg, kus enam ühe statistilise näitajaga ei soovita varjutada kõike ja proovitakse hakata nägema ka meie majanduse sisulist poolt ning siis ehk ka reaalsete probleemidega tegeleda? Või siis lihtsalt on meie majanduse tänane uus reaalsus sedavõrd nutune, et sisulistest probleemidest ei saa statistika kattevarjus mööda vaadata isegi Reformierakond mitte?
Kahjuks tundub tõene olema viimane variant. See tähendab, et statistikaga üritatakse ilustada olukorda niipalju kui võimalik ja reaalsete probleemide tunnistamiseni minnakse ainult seetõttu, et probleemide suurus on igasugusest valitsuse toimetulekuvõimest üle kasvanud ja mingil määral ollakse sunnitud vähemalt näiliselt nendega tegelema.
Heaks tõestuseks statistikarelva jätkuvast kasutamisest on ajutiselt peaministri ametit prooviva poisiohtu Taavi Rõivase korraldus oma majandusnõunik Maris Laurile statistika abil tõestada, et toidusantksioonid on eelkõige vaid tühi paanika. 9. augusti Äripäeva vahendusel oligi võimalik Maris Lauri mõtteid „Paneme ekspordinumbrid konteksti” kõigil lugeda ja muu hulgas saada sealt teada, et sanktsioonide mõju Eesti majandusele on väike, isegi väga väike, vaat et mõõtmisvea skaalas.
Kui Ansip poleks väljarännanute hulgas, siis kuuleksime SKP edust palju
Avalikkus, eriti majanduse ja veelgi enam nende konkreetsete majandussektoriga kokku puutuvad inimesed, naersid sellise statistilise järelduse muidugi välja. Ehk siis teisiti öeldes püüdis Rõivas teha Ansipit, kuid kasutas statistilist relva väga kobalt ja algajalikult ning sai ise vastu sõrmi. Nii ongi meie noor peaminister statistika kasutamisest pisut ehmunud ja ei ole SKP 2,2 protsendilisest kasvust midagi tarka rääkinud. Kui aga Ansip ei oleks Eestist Brüsselisse välja rännanud ja peaks oma endist ametit, siis teaksid kõik Eesti elanikud, et 2,2 protsenti on meie uus rahvusvahelise rikastumise teel võitu ennustav loosung. Ehk ilma Ansipita võib statistikaameti uudistevoog varsti täitsa moest minna, kui ikka amet alles jäetakse.
Mida valitsuse juhtpartei Reformierakond siis mustade majandusprognoosi pilvede ja särava majanduskasvu statistilise näitaja taustal Eesti rahvale pakkuda kavatseb ja millist majanduslikku kindlustunnet süstida plaanib? Peaministri kontori poole peal valitseb, ilmselt kuumast suvest tulenevalt, suur vaikus. Valitsuse aktiivseks kõneisikuks on kujunenud hoopis väliskaubandusminister Anne Sulling.
Sullingu poolt propageeritavaks lahenduseks on riigi abi uute sihtturgude leidmiseks vajalike kontaktide loomisel. Minister räägib piimaekspordist Indoneesiasse, Marokosse, Koreasse ja Jaapanisse – lase ainult fantaasial lennata. Sullingu arvates ei oleks paha ka väike reklaam piiri taga, et eraisikud käiksid Eestis ostmas, ehk siis veel lihtsam lahendus.
Kui jutt jõuab selleni, kuidas väliskaubandusminister ettevõtjatele uued turud leiab, siis kostub mõttearendusi EASi kontaktreisidest ja ekspordikonsultantide kogemustest ning miks mitte ka variandist saada olulist informatsiooni tootjatelt endilt. Kui tootjal on info turust, aga miskipärast ei suuda sinna müüa, kas siis tõesti on kiireks lahenduseks abi Eesti välisesindusest või EASi reisist? Kui meie ekspordi turgutamine on nii lihtne, miks me neid varjatud võimalusi siis seni kasutanud ei ole?
Kaupade väljavedu kahanes neljandat kvartalit järjest
Seda enam, et nõrga välisnõudluse tõttu on Eestis languses nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. 2014. aasta II kvartalis kahanes kaupade väljavedu hinnamõjusid arvesse võttes neljandat kvartalit järjest. Selle aasta II kvartalis oli vähenemine 3,5 protsenti. Sellest kõigest kirjutab statistikaamet selles samas pressiteates, milles 2,2 protsendilisest SKP kasvust teada andis.
Ekspordi nigel seis peaks ju olema väliskaubandusministri esmane murevaldkond. Miks selle taustal siis EASi reiside ja välisesinduste salarelva käiku pole lastud? Elaksime ehk ammu õitsva ekspordi ja rahva rikkuse kasvu tingimustes.
Anne Sullingu ministriks saades räägiti temast positiivses võtmes kui õhumüüjast, mis tulenes tema varasemast kogemusest saastekvootide müügil. Sullingu praegune tegevus eksportturgude lubamisel tundub aga samuti pisut õhumüümisena, kuid seekord selles negatiivsemas tähendses, mida Eestis „õhumüümise” termini kontekstis tavaliselt mõistetakse. Ja arvestades peaministri püüdlikku vaikimist, kipub õhumüümise kuvand kogu Reformierakonnale laienema. Mitte, et Reformierakond ei oleks õhumüümisega varemalt tegelenud, kuid nüüd hakkab see kogu avalikkuse arusaamisesse jõudma. Kaasa arvatud nende endi valijate arusaamisesse.
Mida teeb meie praeguses majanduslikus kurvas seisus teine majandusminister Urve Palo? Kuna Estonian Airi pankrotist ta enam rääkida ei julge ja kuna praamidest tal enam hetkel rääkida ei kästa, siis on ta lihtsalt vaikselt omaette. Las majandusega tegelevad teised, ega ta ongi seal valitsuses rohkem ilu pärast.
Sotsid jäävad sotsideks
Millega tegeleb põllumajandusminister Ivari Padar, kes tänases majandusolukorras peaks olema üheks peamiseks majanduse elustamise eest võitlejaks? Pisut aega tagasi võis ajakirjandusest jääda mulje, et Padar nõuab põllumajandusministrite erakorralist kokkusaamist ja on asunud põllumajanduse eesvõitlejaks Euroopa Liidus. Hiljem aga selgus, et Eesti lihtsalt ühines Austria ettepanekuga kutsuda kokku erakorraline EL-i põllumajandus- ja kalandusnõukogu. Ei võidelnud see Padar midagi, hoidis lihtsalt vaikselt omaette. Sotsid jäävad sotsideks.
Nüüd on veel ikkagi õhus küsimus, et kuidas sellise majanduskatastroofi taustal selline kena SKP kasv võimalik on? Tänaseks on juba ka selgunud vastus: statistikaamet läks SKP arvestamisel üle uuele metoodikale ja see 2,2 protsendine kasv ei ole meie tavaarusaamas oleva majanduskasvuga esiteks võrreldav ning teiseks saame alles 8. septembril aimu täpsematest andmetest. Nii, et tegemist on lihtsalt mõttetu poolikute andmetega segaduse külvamisega niigi kriitilisel perioodil. Eelkõige võttes arvesse, et sellise info peatarbija Ansip on juba läinud ja uus peaminister ei näi väga hoolivat.
Vastamist vajab aga siiski üks küsimus: miks oli see metoodika muutus, mis Eesti majandust statistiliselt ülespoole upitab, vajalik just nüüd, kui lähenemas on riigikogu valimised, reformierakonna noorsoopoliitika ministrite valikus on ilmselgelt läbi kukkunud ja valijate jaoks on Reformierakond üha suurem sõimusõna?
