Jaanus Karilaid: inimesi ei huvita positsioonisõda, vaid taskukohane ravimihind ja hea kättesaadavus

Apteekide kreedidireitingud ja teenuste kvaliteet on head. On investeeritud ja konkurents on ülitihe. Järjest valjemini kõlab aga jutt, et riigikogu on 2-3 aastat tagasi teinud oma töös vigu ning kehtiv ravimiseadus, mis hakkab kehtima 2020. aastal paiskab segi senise apteegikorralduse ja lõhub toimivat teenusevõrku.

Inimest ei huvita erinevate huvigruppide vaheline positsioonisõda, küll huvitab aga taskukohane ravimihind ja hea kättesaadavus. Kui arutelda kehtiva ravimiseaduse üle proviisoriga, ravimite hulgimüüjatega või haigla peaarstiga, siis vastused tänastele ja homsetele apteegiteenuse probleemidele on väga erinevad. 

Kas head vastused saaks sotsiaalministeeriumist või ravimiametist? Ameti põhimääruses on kirjas : § 3. Ameti tegevuse eesmärk on tagada, et Eestis inimeste ja loomade haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud, soodustada ravimite otstarbekohast kasutamist ning tagada, et Eestis läbiviidavate ravimite kliiniliste uuringute puhul on tagatud uuringus osalejate ohutus ja nende õiguste kaitse. Lisaks on tal veel ka üle 20 ülesande, mis sisaldab endas ka suunavat ja kontrollivat tegevust apteegiturul toimuva üle.