Jaanus Karilaid: kes rikub kodanikuvannet, võiks jääda kodakondsusest ilma! See on Eesti julgeoleku huvides. Austus olgu heade asjade eeldus

Põhiseaduse preambul sõnastab Eesti Vabariigi ühe peamise ülesande ja eesmärgina tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Otseselt langeb selle eesmärgi suunas liikumine Eesti kodanikkonna õlule, kes on selle eesmärgi suhtes väljendanud kõikumatut usku ja vankumatut tahet põhiseaduse vastuvõtmisega 28.06.1992.a. toimunud rahvahääletusel.

Eesti riigi järjekindel kindlustamine ja arendamine on selle eesmärgi suhtes peamine ning möödapääsmatu tingimus ja ühtlasi ka abinõu, mistõttu peab seadus ühtviisi kaitsma nii Eesti riiki, rahvust kui kultuuri mistahes ründe eest, mis neid väärtusi ei tunnista, kahtluse alla seab või halvustab.

Käesolev eelnõu täiendab kodakondsuse seaduse § 28 lg 1 p 3 sõnastust selliselt, et tekib täiendav alus Eesti kodakondsuse äravõtmiseks isikult, kes on selle naturalisatsiooni korras (sh eriliste teenete eest vm erikorras) saanud, kuid kes oma hilisema tegevusega on avalikult väljendanud ilmset lugupidamatust Eesti Vabariigi, rahvuse või kultuuri suhtes.

Naturalisatsiooni korras omandatud kodakondsus on individuaalne, vabal tahtel ning vastastikusel austusel ja lugupidamisel põhinev õigussuhe riigi ja kodaniku vahel, mis nagu iga õigussuhe koosneb õigustest ja kohustustest. Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise esimeseks eelduseks on isiku tahteavaldus, millele lisanduvad seaduses sätestatud tingimused. KodS § 6 p 7 sätestatud üheks tingimuseks on kodaniku vanne: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale".

Sisuliselt tähendab vanne lojaalsuse, sealhulgas austuse ja lugupidamise deklareerimist Eesti riigi ja põhiseaduse alusväärtuste, sätete ning mõtte suhtes, sest nimetatute näol on tegemist põhiseadusliku korra omavahel lahutamatult seotud sisuelementidega.

Kui isik pärast kodakondsuse saamist oma avalikus tegevuses väljendab lugupidamatust Eesti riigi, rahvuse või kultuuri suhtes, on ta ühtlasi rikkunud varem antud kodaniku vannet ega vasta seega enam KodS § 6 p7 kodakondsuse saamise tingimusele, mistõttu on põhjendatud ka kodakondsuse äravõtmise võimaluse sätestamine seaduses eelnõus pakutud kujul.

Kavandatud säte tasakaalustab kodakondsusega seotud subjektiivsete õiguste ja kohustuste vahekorda. Kehtivas õiguskorras puudub mittekaristusliku iseloomuga õiguslik tagajärg põhiseaduslikku korda kahjustava avaliku teo (tegude) eest, mis on suunatud avalikkuse mõjutamisele. Eelnõus nähakse selline tagajärg ette, mis positiivse järelmina peaks ühtlasi suurendama naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikute vastutustunnet ja hoolivat suhtumist Eesti Vabariigi, meie põhiseadusliku korra ning sellega lahutamatult seotud väärtuste suhtes.

Oluline on siinjuures asjaolu, et eelnõus kavandatud kodakondsuse äravõtmist võimaldav säte on kohaldatav üksnes konkreetse avaliku teo (esinemine, seisukohavõtt, arvamusavaldus vms) või tegude eest, mis eraldi vaadelduna või koostoimes muude asjaoludega on suunatud avalikkuse mõjutamisele ja on oma iseloomult ühiskonnas üldiselt omaksvõetud suundumisi või väärtushinnanguid teravalt riivav, ühiskonda lõhestav või destabiliseeriv ja seeläbi põhiseaduslikku korda kahjustav, olenemata sellise tegevuse vormist ja laadist. Samas tuleb endiselt eristada konkreetset tegu ja isiklikke veendumusi. Pelgalt veendumuste pärast ei saa kelleltki kodakondsust ära võtta. Sellise võimaluse välistab jätkuvalt KodS § 28 lg 2.

Olukorras, kus Keskerakond taotleb 80 000 halli passi omanikule Eesti kodakondsuse võimaldamist, peab olema tasakaalustav mehhanism. See on meie rahvusliku väärikuse ja julgeoleku huvides. Vastastikune austus olgu heade asjade eeldus.

Antud lugu väljendab autori isiklikke seisukohti.