Jaanus Karilaid: meil on vaja üleskeeratud Juhan Partsi, sest vaikiv pagendamine Luksemburgi laseb aeguda liiga paljudel poliitilistel sigadustel
Siis oli temas veel siirust ja julgust. Kõlavalt sildistas ta kogu meie haldusaparaati võrreldes meie valitsemiskunsti Lõuna-Aafrikaga. See kõik andis talle hoogu uue poliitika ja uue erakonna loomiseks, mis lõppes aga, eelkõige poliitika kvaliteedi kontekstis, fiaskoga. Nüüd on ta aga asunud meedia vahendusel ähvardama, et juhul, kui Reformierakond teda Kontrollkoja liikmeks poliitilise teerulliga ei suuna, siis tuleb ta uuesti uue poliitikaga platsi. Aga kas seekord paljastab ta juba siis Reformierakonna hämaraid seoseid avaliku halduse ja ärimaailmaga?
Euroopa Kontrollkoja ülesanne on auditeerida Euroopa Liidu tulusid ja kulusid ning jälgida nende vastutustundlikku kasutamist. Kuidas me julgeme sinna kuueks aastaks saata Juhan Partsi, kui tema suunal on kahtlustused sadade miljonite eurode põletamises? Reformierakondlased, kes kaaluvad täna turtsuva Partsi jalust saatmist Euroopasse on aga loomulikult kaasvastutajad. Toon välja viis põhjust, miks tuleks ametikoha otsustamisel vältida iga hinna eest nn “poliitilist” kandidaati.
Esiteks, Auvere ja Utahi investeering ja Eesti Energia kui riik riigis. Auvere elektrijaam ja USA Utah’i põlevkiviprojekt on kaotanud väärtust kokku üle 500 miljoni euro. Selle eest on hoiatanud aastaid endine põlevkivitööstuse insener Mati Pallasma. Kas Juhan Parts ja istuvad peaministrid on andnud avalikkust rahuldavaid vastuseid?
Teiseks, Eesti Õhu pankrot. Euroopa Komisjon tunnistas riigiabi ebaseaduslikuks. Kas Eestis oli pädevate juristide puudus ja mis takistas riigiabi andmise korraldamist nõuetele vastavalt? Kui Juhan Partsi poliitiline tahe oli kollektiivne, siis peab selle ebapädevuse taga olema veel poliitikutest tagantõhutajaid. Kui Andrus Ansipi kiitus Juhan Partsile on seostatav ühiste ebaõnnestumistega, siis peaks ta küll eurovoliniku kohast loobuma, ja lõpetama unistamise ka Eesti sisepoliitiliseks comeback'iks.
Kolmandaks, jäämurdja Botnica ost Partsi suunistega. Tallinna Sadam sõlmis 2012. aastal lepingu Botnica ostmiseks 50 miljoni euro eest. Ekspertide hinnangul oleks sellise laeva võinud saada ka 35 miljoni eest. Väidetavalt oli konkreetse ostu sooritamise taga majandusministri surve. Seega aga milline on põhjendus selliseks surveks, on jäänud vastuseta.
Neljandaks, Riigikontrolli auditi eiramine Tallinna Sadama osas 2012. aastal. Riigikontroll tegi 2012. aastal auditi, mis viitas tõsistele majanduslikele kahjudele ettevõtte juhtimises, riigihangete rikkumistele ja juhtimisvigadele. Lisaks tegi riigikontroll riigiprokuratuurile vastavasisulise avalduse kuriteoteatega. Kirjavahetus kaeti salajase templiga kolmeks aastaks. Majandusminister ega nõukogu liikmed teatavasti asjasse ei sekkunud.
Viiendaks, võimetus viia valitsusse strateegiliste ettevõtete nimekiri. Täna puudub Eesti riigil strateegiliste ettevõtete nimekiri ja ka terviklik nägemus nende ettevõtete eesmärkide kohta. Nii majandusminister kui peaminister on siin prioriteetsed vastutajad.
Niisiis ootab täna Juhan Parts parlamendis igavledes kõrgepalgalist Kontrollkoja ametikohta, kuid riigi huvides on hoopis üleskeeratud Parts. Me vajame seda eelkõige Eesti poliitilise õhu tuulutamiseks, sest vaikiv pagendamine Luksemburgi laseb aeguda liiga paljudel poliitilistel sigadustel ning see konserveerib ainult tänaseid võimulolijaid. Paljud inimesed pidasid LP intervjuus Partsi öeldud ähvardust “kui siia jään, siis alles algab uus poliitika pihta” liiga halvaendeliseks ja räigeks, kuid leian, et Partsi väljavihastamine võib justnimelt tuua päevavalgele palju koalitsiooni möödapanekuid, mis muidu konsensuslikult kalevi alla lükataks. Ega muidugi mingit uut poliitikat IRL-i poolt oodata pole, kuid Eesti poliitika patiseisu võiks see kõikuma lüüa küll.
Selge on aga see, et keegi peab Euroopa Kontrollikotta Eestist minema. Tegemist on väärika ja vastutusrikka ametiga. Liiga väärika ja vastutusrikka ametiga, et seda pelgalt võimukoalitsiooni huvide rahuldamiseks kasutada. Praeguses olukorras ja kõigil eelpool loetletud põhjustel pole sellele õigust ühelgi kolmel koalitsioonipartneritest. Vajame selgelt apoliitilist kandidaati. Toon siinkohal omalt poolt välja kaks pakkumist: Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo või õiguskantsler Ülle Madise. Need inimesed ei vaja suurt tutvustamist olles tõestanud end Eesti riigi huvide kaitsjatena ning professionaalidena selle sõna kõige paremas tähenduses.
Lisaks teen veel ühe ettepaneku, nimelt peaks sellise kaliibriga ametikoha täitmise arutelu tooma Riigikogu suurde saali. Mitte et 101 riigikogulast oleksid kõige õigemad eksperdid ning koalitsioonil
poleks seal võimalik oma tahtmist peale suruda, vaid selline lähenemine võimaldaks viia debati laiemale pinnale. Arutelu parlamendis võimaldab inimestel seda jälgida ja kaasa mõelda ning saada teada erinevate fraktsioonide seisukohad. Oluline on tähele panna, et Jevgeni Ossinovski vastupuiklemiseta poleks suur osa ühiskonnast eriti märganudki, et keegi Juhan Parts kuhugi Euroopa Kontrollikotta saadeti. Praegune vaidlus on aga inimeste teadlikkust oluliselt tõstnud. Loodetavasti viib see ka Partsi hoiatuse ellu viimiseni ning näeme, mis on nende sõnade taga.
Hetkel tuleb aga koalitsioonil loobuda omameeste pealesurumisest, leida apoliitiline kandidaat ning tuua debatt Riigikogu saali. See on kõige lihtsam viis tekkinud ummikseisust välja tulla.
