Jaanus Karilaid: näljased oravad hakkaksid võimule pääsedes jälle riiki rüüstama
Tunnustus on see ka Keskerakonnale tervikuna, sest pea 10 aastat keskvõimust eemal olemist tegi Keskerakonna poliitilise jõupositsiooni väga keeruliseks. See on sama hea, kui malemängus panna tugev vigur lipp keset malelahingut, aga viimane tõsteti sinna täiesti ootamatult, lausa mänguväljaku kõrvalt.
Maavanemate politiseeritus on ilmekas näide, kui politiseeritud oli riigijuhtimine, lisaks oli ka majanduses seisak ja lehtedes olid rasvased pealkirjad Reformierakonna valitsuse stagnatsioonist. Reformierakonna valitsuste ajal oli ju rahvas korduvalt tänaval, sest mitme eluala inimeste kannatus oli katkemas. Me ju mäletame, kui massiliselt käisid Reformierakonna valitsuse vastu protestimas ju nii õpetajad, ACTA vastased, põllumehed kui ka puuetega inimesed.
Lätti viina järele sõit pahameele märgina on selle kõige kõrval ju lihtsalt üks lõbus sketš. Ometi vaatasid Reformierakonna juhid inimeste proteste toona kivinäoga pealt ning eeldasid ilmselt Pätsi kombel, et rahvas on "haigeks jäänud", kuna ei suuda selliseid juhte armastada. Sellest hoolimata ei pakkunud nad rahvale isegi mitte korraliku arstiabi, sest ravijärjekorrad ainult kasvasid. Selle asemel paigutati rahvas sisuliselt (jää)keldrisse. Täna on seevastu haigekassa pikki sabasid hakatud esmakordselt järsult lõikama, põllumehed saavad suuri lisatoetusi, laste huviharidus sai lisaraha, maksuamet on hakanud pitsitama jõukamaid maksudest kõrvalehiiljaid, pensioneid kergitatakse, kohalikud omavalitsused on saanud eelarvevahendeid juurde jne.
Loomulikult oli Reformierakonna stagnatsiooni kaitsel toona ka suur osa kodustatud ametkonnast, ka bürokraatia masinavärgist anti pidevalt "nähtamatut pidurit" uue poliitilise tulija tegemistele. Omanäolise poliitika rakendamine nõuab topeltpingutust, sest ametkond, kes oli ca 15 aastat harjunud olema Reformierakonna taktikepi all ei saanud ka juba loomulikel põhjustel lahti lasta nn järjepidevuse kohustusest. Hea näide on parvlaevaliiklus suursaarte ja mandri vahel. Oleme mererahvas üle 6000 aasta ja nüüd tuleb välja, et laevatamine tekitab 21 sajandil kummalisi probleeme - keegi küsib kelleltki 4 miljonit eurot, siis ei suudeta oma laevateedele projekteerida ja ehitada adekvaatse suurusega laevasid ning tagatipuks keeldub avalik võim vigu tunnistamast.
Majandusministeeriumi kantsler Merike Saks ja asekantsler Ahti Kuningas on poliitilise pilasarja "Jah, härra minister" usinad õpilased – ametnike tool on jääv, ministrid tulevad ja lähevad. Nemad olid teises reaalsuses kui laevad hilinesid, ei vastanud adekvaatsetele mõõtmetele ega ei saanud ka nüüd aru, kui Hiiumaa parvlaev Tiiu tõrkus liikumast. Polnud ka julgust tunnistada eelmise poliitilise juhtkonna pealesurutud vigu, sest need "kollased poliitilised loomad" võivad veel ju tagasi tulla.
2009 -2014 pesti idasuunalist päritolu kuritegelikku raha läbi Eestis tegutsevate kommertspankade miljardeid eurosid. Ajakirjanik Ahto Lobjakas avaldas nördimust, et keegi ei küsi tollase peaministri Andrus Ansipi ja rahandusministri Jürgeni Ligi vastutusele võtmist. Estonian Airi rahapõletamine on mälust pühitud ning ca 80 miljoniline trahv kollegiaalselt tasutud.
Keskerakond on ainuke poliitiline jõud täna, kes suudab täna takistada endiste "rüüstajate" tagasitulekut, kes üritavad meeleheitlikult oma varemeid tänaste juhtide kaela riputada. Tuleb tunnistada, et reformierakonna vigade parandus nõuab rohkem aega ja ressurssi kui eeldasime.
Andres Kuusk viimases Foorumis saates igatses vastanduse kadumist Eesti poliitikast. Pole võimalik – vastandus on selge ja vajalik.
