Jaanus Karilaid: Parvlaeva intriig ja kaukameeste võim
Olukorras, kus konkurents ei toimi, on keskvõim ise end vabatahtlikult mänginud ettevõtja diktaadikepi alla. Leedot ja Miili ei maksa süüdistada, et poliitikute võime näha tervikpilti on olnud ahtake. Baaspõhimõte on olnud Euroopas viimased 70 aastat, et seal kus konkurents on puudulik, sealt korraldab avalik võim ise teenuse. Konkurentsikeskkonnas aga viiakse teenus turule.
Kui me püüame hoida lennundust kui rahvuslikku uhkust oma kätes, siis seda enam peaksime suutma riigina korraldada saartevahelist liiklust oma jõududega – ilma kaukameeste suunisteta. Hetkel valitseb aga majandusministeeriumis rumalus ruudus. Konkurentsivaeses keskkonnas topitakse ettevõtja taskud raha täis koos reeglite kehtestamisõigusega ja teravas konkurentsikeskkonnas üritab keskvõim teenuse arenduses tipus püsida. Juhan Parts oli õigel teel, kui hakkas eelisarendama riigiettevõtte Elroni, sest ta lähtus siin baaspõhimõtetest. Riik kehtestab end kiirelt kui ettevõtja hakkab muutuma majandusterroristiks. Ma ei tea, miks ta jäi ka ise hiljaks saarte ja mandri vahelise hanke ettevalmistamisega. Tänane majandusminister peab lihtsalt helpima eelkäijate tegemata töid, see aga ei vabasta teda vastutusest.
Miks ikkagi pole veel olemas ega avalikustatud sõltumatu auditoori hinnangut 16 miljoni euro kulutamise kohta aastas, mis läheb parvalaevade dotatsiooniks? Kes keelab, kas ametnikud või erakonna finantssekretär? Selle intriigist pole täna enam vaba kahjuks ükski parlamendierakond. Ain Seppik ja Kalle Laanet (ekskeskerakondlased) viskusid omal ajal selle hiigeldotatsiooni kaitsele. Keskerakond on tänaseks sellest erihuvist õnneks vabanenud ja oma vigadest ka õppinud.
Avaliku huvi ja erahuvi tasakaalustamine kuulub kindlasti poliitika kunsti kõrgema pilotaaži hulka. Jürgen Ligi näiteks toetas omal ajal Sisekaitse Akadeemia tänase asukoha kolimist Ida-Virumaale. Tänaseks on see kinnisvaraarendajate hõlptulu Reformierakonna juhtkonna poolt unustatud. Ka nemad on võimelised õppima. Õnneks on nad unustanud ka vanglate opereerimise teenuse delegeerimise erasektorile. Ka palgaarmee on nad 6 kuud enne valimisi ja peale Venemaa agressiooni kiirelt unustanud. Omakasust ajendatud intriig on poliitikas alati sees. Häälte jahist ja populismist julmem on see, kui poliitik lähtub rahamehe mentorlusest.
Tänasel operaatoril on kodustatud poliitikud nii riigikogus kui valitsuses. Kes vastutab? Poliitiline kultuur, valija, õiguskaitseorganid, ajakirjandus, nähtamatu sotsiaalne kontroll. Vastust lugeja kindlasti teab.
