Jaanus Karilaid: veel enne jõule teeme põgenevate isade elu keerulisemaks

Krooniliste elatisvõlglaste probleem on ühiskonnas jätkuvalt aktuaalne hoolimata sellest, et probleemi lahendamisega seadusandlikul tasandil on küll vist kõik riigikogu koosseisud kokku puutunud. Praegu tegeleme õigusliku baasi loomisega, mis peab tulevikus võimaldama võlgniku varjatud vara ja sissetulekutekuid kindlaks teha, et sellele sissenõuet pöörata.

1. jaanuarist 2017 käivitus uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, üldjuhul saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja.

2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot. Uus skeem toob kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegse elatisabi. Kui varasemalt maksis riik lapsele elatisabi kohtumenetluse alustamise korral, siis uue elatisabiskeemi järgi maksab riik elatisabi ka täitemenetluse ajal.

Tänaseks on riik loonud elatisabi süsteemi elatist saama õigustatud isikute abistamiseks ja selle kaudu võtnud osaliselt enda kanda ka elatisvõlgnikelt summade sissenõudmise. Lapsele elatise nõuete täitmine toimub muude nõuetega võrreldes eelistatult, st esmajärjekorras.

Piiratud on elatisvõlgnike suhtes eriõiguste kasutamise võimalusi. Näiteks kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel (millele on eelnenud võlgniku hoiatamine) tähtajatult peatada hulga tavaelus vajalikke õigusi, samuti vastavate lubade kehtivuse: jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba ja relvasoetamisluba, väikelaeva ja jeti juhtimisõigus, kalastuskaart. Need abinõud on andnud positiivseid tulemusi, kuid siiski on vara rääkida probleemi rahuldavast lahendamisest.

Juurdepääs võlgniku varadele ja kontodele

Edaspidi tuleb kohtutäiturile anda juurdepääs lisaks võlgniku varadele ja kontodele ka võlgnikuga seotud kolmandate isikute varale ja kontodele. Elatis- ja muude nõuete sundtäitmine takerdub sageli selle taha, et võlgnikud on osavad oma vara ja tulusid varjama, peites neid kolmandate isikute kaasabil.

Kohtutäitur saab õigus nõuda krediidiasutuselt võlgniku konto väljavõtet ja andmeid hoiuste ning andmeid võlgniku väärtpaberikontode kohta.

Seetõttu ongi tuleva aasta 1. juulist kavandatud jõustuma täitemenetluse seadustiku muudatused, mille kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda krediidiasutuselt võlgniku konto väljavõtet, andmeid hoiuste ja muude krediidiasutuse poolt võlgnikule pakutavate teenuste kasutamise kohta ning väärtpaberite keskdepositooriumilt andmeid võlgniku väärtpaberikontode kohta. Konto väljavõtet võib kohtutäitur nõuda ajaperioodi osas, mis hõlmab kuus kuud enne täitemenetluse algatamist ja kuni täitemenetluse lõpuni, päringu tegemisele vahetult eelneva kuue järjestikuse kuu kohta.

Samuti võib alates 2018.a. 1. juulist kohtutäitur kohtumääruse alusel seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks nõuda krediidiasutuselt kolmanda isiku konto väljavõtet, kui võlgniku suhtes täitmisel olevast täitedokumendist tulenev rahaline nõue või nõuete kogusumma ületab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust.

Mainitud seadusemuudatused peaks oluliselt tugevdama kohtutäiturite haaret ning ühtlasi stimuleerima võlglasi oma kohustusi vabatahtlikult täitma. Kui edasi tulevikku vaadata, siis kõne alla tuleb ka riiklike teenuste edasine piiramine elatisvõlgnike jaoks. Eesmärgiks on, et need argpüksist isad jõuaksid äratundmisele, et kasulikum on õiguskuulekalt käituda. Nii on lihtsalt ausam ja odavam ka. Ning siis kui laps saab 18 on võimalik talle ka silma vaadata.