Aga töiseid kontakte on raudselt rohkem kui eelmisel suvel või sügisel. Kuna neid pole palju, siis võib mõned neist üles lugeda.

Põhimõtteline nõusolek on antud Vene asevälisministri Vladimir Titovi Eesti visiidile. Visiit seisab Vene poole tahte taga. Arnold Meri kohtuasja tõttu seda nüüd küll enne sügist kindlasti ei toimu. Kui Eesti Vabariik tähistas 12. märtsil Moskvas Novaja Opera uhkes majas oma 90. sünnipäeva, siis vestles Titov Paetiga mitu tundi ega tahtnud üldsegi ära minna.

Eesti president sai kutse juuni lõpus Hantõ-Mansiiskisse soome-ugri rahvaste kongressile.

Valmistatakse ette Eesti piirivalveameti peadirektori Roland Peetsi Moskva visiiti, mis peaks toimuma oktoobris. Eesti uus Moskva suursaadik (sedapuhku mees) sai Venemaa välisministeeriumilt ilma probleemideta nõusoleku. Hiljuti käis Moskvas konsultatsioonidel Eesti välisministeeriumi poliitikaosakonna direktor Aivo Orav.

Transiidi ümbermängimine

Ärisuhetest. Vene naftatransiit Eesti kaudu muidugi ei taastu, aga pikemas perspektiivis oleks see nagunii Leningradi oblasti sadamatesse jõudnud. Nüüd käis kõik lihtsalt kiiremini. Aga ärisuhted jätkuvad ja tasapisi isegi elavnevad taas.

Mai lõpus tuli teade, et Tallinna Külmhoone on ostnud Peterburi vanima ja tuntuima jäätisetehase. Eesti Raudtee teatas, et kui mullu maist kuni aasta lõpuni lähetas Eesti Raudtee Moskvasse kokku 20 konteinerrongi, siis tänavu esimeses kvartalis saadeti samas suunas teele 19 rongi. Positiivne seegi. Eesti ehitajad andsid Kogalõmis üle järjekordse uue üheksakorruselise maja.

Venemaa piiriäärsetel ja ka Kesk-Venemaa regioonidel on huvitavaid investeerimisettepanekuid, eriti elamuehituseks. Mai lõpus käis minu teada Eestis üks väga huvitav Moskva seltskond oma äriplaanidega.

Viisade väljastamine on muidugi vähenenud, aga mitte palju. Moskva konsulaadi andmetel on tänavu esimese viie kuuga viisade väljastamise arv vähenenud kaheksa protsenti võrreldes eelmise kolme aasta keskmisega. Veebruaris ja mais viisade arv isegi suurenes.

Venelased ise väidavad, et reaalselt on Eesti piiri ületanud Venemaa inimeste arv hoopis kasvanud. See on seletatav sellega, et Eesti konsulaadid Venemaal on hakanud rohkem väljastama mitmekordseid viisasid ning ka Schengeni viisaga saavad venelased nüüd ju Eestisse.

Kultuurikontaktid pole kuhugi kadunud olnudki. ReÏissöör Andres Puustusmaa teeb Venemaal endiselt filme, Eri Klas juhatab menuga Novaja Opera orkestrit ning Eesti bändid osalevad suvel Venemaa festivalidel.

Eestis on võib-olla jäänud mulje, et kogu Venemaa mõtleb sarnaselt kurikuulsa noorteliikumisega Naši ning vihkab Eestit. Ei ole nii. See on samasugune stamp nagu küsimus, mis mulle nädal tagasi Hantõ-Mansiiskis esitati: teil Eestis ilmselt kirjutatakse Venemaast ainult halvasti?

Aasta alguses näidati ka Eesti telejaamades kaadreid, kuidas Naši organiseeris Moskvas Euroopa Komisjoni ees valjuhäälseid proteste selle vastu, et selle aktiivsetele liikmetele ei anta Schengeni viisasid.

Naši murekiri

Pärast seda kirjutas Naši ideoloog Vassili Jakemenko Kremlile alluva riikliku noorsooameti juhina Venemaa inimõiguste volinikule Lukinile kirja, milles kaebas, et Naši aktivistil tudeng Skvortsoval annuleeriti Soome piiril Schnegeni viisa, ning palus kaitsa tolle õigust vabalt reisida. Ta väitis, et Skvortsova kannatab selle pärast, et avaldas lihtsalt oma kodaniku-seisukohta, piirates Eesti saatkonda ning osaledes “auvalves” Tõnismäel.

Lukini kontori vastus oli üllatav. Minu andmetel teatati Jakemenkole, et Eesti saatkonna piiramisel selliselt, nagu see toimus, pole midagi ühist arvamusvabadusega. Seetõttu on loomulik, et aktsioonist osavõt-jad puutuvad nüüd kokku probleemidega, sest igal riigil on suveräänne õigus otsustada, keda ta oma riiki lubab.

Ja see polnud veel kõik. Vene ombudsman’i kontor soovitas, et Naši liikmed võiksid avalikult paluda vabandust nendelt saadikutelt ja saatkondadelt, kelle rahu nende aktsioonid rikkusid!

Loomulikult pole Naši kellegi ees vabandanud, aga see polegi tähtis.

Loe lisaks:

RAIMO POOM: Enesereklaamist. Ja veidi viisakusest, EPL 22.05