Ehk siis andis ta mõista, et 64 tähendab eelkõige praeguse presidendi, mitte erakonna toetusprotsenti. Valimistulemus annab vihjeid Vene sisepoliitika olulisemate küsimuste vastustele: kes saab järgmiseks presidendiks ning mida hakkab tegema Putin?

Lühidalt võib vastata, et midagi eriti olulist need tulemused siiski ei ütle. Mõningaid suundumusi saab siiski välja lugeda. Oodata pole enam tegelikult kaua – Eesti mõistes enne jõule kukub presidendikandidaatide esitamise tähtaeg. Tõeline võimuvõitlus Venemaal alles algab.

Kui Putin tahab tõesti pärast uue presidendi tulekut säilitada oma mõju riigi üle n-ö rahvusliku liidrina, siis on selle vältimatu eeltingimus, et uus president ei koguks presidendivalimistel rohkem hääli kui nüüd Putin ja Ühtne Venemaa. Putini seisukohalt oleks isegi hea, kui see toetusprotsent jääks alla 60. Ainult sel juhul saab Putin apelleerida endale kui Venemaa kõige suurema toetusega poliitikule. See annaks talle mingigi moraalse õiguse tulevast presidenti kontrollida.

Kokku 72 protsenti

Kui Putin muidugi üldse tahab Vene poliitikas määravat rolli edasi mängida. Selles suhtes võisid valimised teda julgustada, sest tegelikult võib väita, et Putin sai oma poliitikale isegi suurema toetuse kui vaid Ühtsele Venemaale antud 64 protsenti. Kui juurde panna veel teise Kremli-meelse partei Õiglane Venemaa kaheksa protsenti, saab kokku juba 72 protsenti Putini kursi toetajaid. See langeb kokku  tulemusega, mille Putin saavutas 2004. aasta presidendivalimistel.

Putini probleemiks võib nüüd saada see, et ta ise on oma võimuloleku ajal järjekindlalt marginaliseerinud kõik muud riiklikud institutsioonid peale presidendi oma. Nüüd muutub see talle probleemiks, mida ta paistab mitte oskavat hästi lahendada. Ta on nagu maletaja, kellel on laual kindel võiduseis, aga kes ei oska leida õiget käiku partii efektseks lahendamiseks.

Üks huvitav detail. Ma ei vihja millelegi, ainult räägin. Mõni päev enne duumavalimisi hakkasid Moskva tuntumad politoloogid justkui ühest suust ennustama, et Ühtne Venemaa kogub 60–65 protsenti hääli. Isegi need, kes arvasid, et võimupartei reaalne toetus on väiksem, pakkusid ikkagi üle 60 protsendi. Politoloogide haruldane üksmeel läks suurepäraselt kokku tegeliku valimistulemusega...

See, et valimistulemusi “korrigeeriti”, peab suure tõenäosusega paika. Selleks on Venemaal hulk võimalusi ja n-ö administratiivset ressurssi nii palju kui vaja. Aga samal ajal on kindel ka see, et suures plaanis need “korrigeerimised” valimistulemust ei mõjutanud. Ühtne Venemaa ja Putin oleksid võitnud niikuinii, lihtsalt üldpilt tuli Putini jaoks ilusam.