Koalitsioonis kellegi armust; koalitsioonis kui juhtiv erakond

Keskerakond on täna võimul sotside ja Isamaa armust. Esimene peapööritus peaks olema kadunud ning arusaam sellest, et läbi aegade on suurimat kahju isamaale tekitanud just isamaalise nimekuju taha peitunud politikaanid ja nendega koos kõiki sotsiaaldemokraatlikke ideaale korduvalt reetnud sotsid; see peaks tänaseks olemas olema ka peaminister Ratasel. Kui ta seda ei adu, siis ei maksa valijatel Keskerakonnalt suurt midagi oodata. Sest mida ootab rahvas märtsivalimistelt?

Esiteks: koos sotside ja Reinsalu seltskonnaga tehtud rumaluste lõpetamist (aktsiisid, töötava pensionäri rahakoti kallale minek solidaarsuse sildi all, Rõivase invaliidide mõnitamise reform jne. )

Teiseks: Reformierakonna punane kaart Võimu väljakul peaks kehtima jääma ka järgnevaks valimisperioodiks. Las istuvad opositsioonis ja tegelevad sisekaemusega. Rõivase ja Pentuse sage esinemine meedias näitab, et pole nad õppinud oma vigadest mitte kui midagi. Kallase ajal on käilakujud samad kes olid Ansipi ajal.

Keskerakond koalitsiooni Reformierakonnaga ei tee

Ratase peamise nõuandja Tanel Kiige sulnis naivism Eesti poliitika osas aga tähendaks Keskerakonnale ühiskoalitsiooni Reformierakonnaga sel lihtsalt põhjusel, et Isamaa põrub nendel valimistel suure tõenäosusega lõplikult ning sotsid ei tee tulemust, mis tagaks Keskerakonnaga koos häälteenamuse Toompea saalis.

Ratasel tuleb peale märtsivalimisi võtta selge siht olla peaministrina sama tugev kui seda olid näiteks Tiit Vähi või Andrus Ansip. Juhtida riiki.

Täna on Ossinovski ja Reinsalu mõneski mõttes ja võtmes peaministrist üle. Samas ei saa Keskerakond endale lubada, et lageraied Eesti metsades tekitavad kuuse- ja männipalgi varumisse aastatepikkuse augu; et Rail Baltic muutub sama „mõttekaks“ projektiks kui seda on Koidula transiitsõlm või Saaremaa süvasadam; et Tallinn jätkab jõudsat kosumist ülejäänud Eesti vaikse hääbumise arvelt ning et homode ja lesbide häälekus varjutab iibeprobleemi.

Nii Eesti riigi tulevikule, meie demokraatiale kui ühiskonnale tervikuna oleks vägagi tervislik kui peaministriparteina kaasaks Keskerakond tuleviku koalitsiooni nii EKRE kui napilt üle künnise pääsevad Rohelised. Nurgad lihvitakse maha, kuid põhimõtted jäävad ning koos vallandatakse tolgused ja luuakse see riik uueks, sest kosmeetiliste parandustega pole näiteks noortel peredel siin tulevikus midagi teha ja pensionide väljamakse muutub samuti problemaatiliseks.