JANAR SINIVÄLI: Ülikooli saamine ei peaks olema õnnemäng

Praegu on ülikooli astujate situatsioon selline, et kui nad saavad ühele erilale sisse, aga teisest erialast, kuhu nad rohkem sooviksid minna, jäävad napilt välja, siis nad ei tea, kas nende eest läheb piisavalt kandidaate eest või peavad nad varuvariandiga leppima. Siin on arvutisüsteemi idee, mis parandaks märgatavalt sisseastujate võimalusi, kirjutab Janar Siniväli TOMis.

Minu idee oleks lühidalt selline:

1) Ülikoolidesse kandideerijad ja nende eksamitulemused sisestatakse ühtsesse online-süsteemi.

2) Igale järgnevale alale avaldust viies peab üliõpilaskandidaat paigutama selle ala oma teiste valitud erialade (k.a. teistes ülikoolides valitud erialade) suhtes eelistusjärjekorda.

3) Kandidaat saab võimaluse asuda õppima vaid eelistusjärjekorra järgi esimeses ülikoolis, kuhu ta oma tulemuste järgi sisse sai. Seega võiks kandideerida igaüks paljudele aladele ning need, kes napilt välja jäävad, ei peaks infot vabanenud kohtade teemal ootama õppeaasta alguseni.

Praegu saab tudengikandidaat igast ülikoolist, mis on ta nõus vastu võtma, kirja, kus on juures blankett, mis tuleb sisseastumissoovi korral allkirjastatult tagasi saata. Tavaliselt ei viitsi mitmele alale sissesaanud ülikoole teavitada, kui nad ei soovi sisse astuda, mistõttu pingereas nende taga napilt välja jäävad kandidaadid saavad alles õppeaasta alguses teada, kas nende ees vabanes piisavalt kohti.

Kuna jutt on ehk segane, siis piltlik näide, kuidas toimiks süsteem peale minu idee rakendamist:

Kodanik A viib avaldused kolme ülikooli - ülikooli X, ülikooli Y ja ülikooli Z kokku 8-le erialale.

Ta peab paika panema eelistusjärjekorra, mis sisestatakse ühtsesse online süsteemi.

Ta paigutab alad eelistusjärjekorda:

1.ülikool X - logistika

2.ülikool Y - informaatika

3.ülikool Y - bioloogia

4.ülikool Z - geenitehnoloogia

5.ülikool X - tootearendus

...

8.ülikool Z - inglise filoloogia

Peale avalduste esitamise lõpptähtaega selgub, et Kodanik A sai sisse eelistusjärjekorras nii teisel, neljandal kui ka viiendal kohal olevale alale.

Ülikoolida vahel toimiv arvutisüsteem arvutab lihtsa algoritmi järgi välja, et kandidaat A asub õppima ülikoolis Y informaatikat, kuna see asus aladest, kuhu ta oma eksamitulemustega sisse sai, eelistusjärjekorras kõige eespool.

Samas vabastab süsteem ülikooli Z geenitehnoloogia alal ja ülikooli X tootearenduse alal koha järgmisele napilt väljajäänule.

Peale arvutust kontrolliks ülikool käsitsi iga sissesaanu dokumendikoopiad üle, et välistada võltsinguid.

Kokkuvõtteks teostaks arvutiprogramm hetk peale avalduste esitamise lõpptähtaega mahuka arvutuse ja paigutaks kõik õpilased nende valitud eelistuste järgi erialadele ära ning ära jääksid need närvilised, kes peavad terve suve oma võimalikku vabanevat kohta ootama.

Eelistuste tegemine toimub praegu vahetult enne sisseastumist, mis tekitab paljudes teadmatuse. Minu idee kohaselt toimuks otsuste ja eelistusjärjekorra seadmine varem.

Aasta 2003 kevadeks võiks selline süsteem olla valmis ja kõik ülikoolid saaksid kohustuse riigi finantsabiga selle süsteemiga integreeruda.

Allkirju:10