Kui räägitakse arvutiveast, on tegemist inimese ehk arvuti looja, kasutaja või programmeerija veaga. Ka hiljutine ID-kaardi turvaviga oli tegelikult ju programmeerimisviga – privaatvõtmete genereerimiseks paluti arvutil kasutada nõrka krüpteeringut. Kogemata, inimlik viga.

Turvaringkondades tõdetakse ikka vahel, et arvutite turvalisuse nõrgim lüli on kasutaja. Häkkerluse eriharuna on välja kujunenud praktika, mida nimetatakse inglise keeles social engineering’uks. See viitab just inimlike nõrkuste ärakasutamisele arvutitesse või arvutivõrkudesse tungimisel.

Kui ma olin umbes 15-aastane, käisin pidevalt ühes arvutipoes piidlemas ägedaid uusi arvuteid, sest 1990-ndatel ei olnud kellelgi raha, et uusimaid seadmeid soetada. Niisiis oli vaadata ka tore, aga üks hetk hakkas mind häirima, et kõikidel salongis olevate arvutite ekraanisäästjatel oli parool ja ma ei saanud neid päriselt näppida.