Miks see ometi nii on? Paraku tuleb meeles pidada, et samme hääletamisvõrdsuse poolt astuti alles mitte väga kauges minevikus. Enamikus maailma paikades ei tohtinud ju naised valida veel sada aastat tagasi. Lisaks tekitab minu poolt esitatud süsteem ka mõned logistilised väljakutsed. Kuidas vältida näiteks, et ühe lapse lahutatud vanemad ei vali igaüks lapse eest erinevates kohtades? Olen veendunud, et selle ala spetsialistid leiavad taoliste küsimuse jaoks lahendused ja ilmselt oleme nende lahendamiseks Eestis oma e-teenustega privilegeeritud olukorras.

Miks meie ei korralda Eestis siis esimese riigina valimisi, kus igal kodanikul on üks hääl? Kas see ei oleks ilus kingitus meile kõigile EV100 puhul? Tõestaksime taas ennast riigina, mis korraldab asju uuenduslikult. Ja seega suurendame võrdsust kodanike seas ja töötame tuleviku põlvkonna heaks. Võitluses demograafilise muutuse vastu oleks see pärast lastetoetuse suurendamist ja kolmanda lapse toetust kolmas loogiline samm. Nagu iga meetmega on sellega seotud kulud, aga arvan, et nad jäävad väikestesse raamidesse.

Tegemist on minu seisukohalt erakonnavälise küsimusega, mille poolt toetajaid võiks leida igast riigikogus esindatud erakonnast. See on ilmselt ka vajalik, kuna räägime ju põhiseaduse muutmisest. Kogenud poliitik küsiks muidugi „cui bono?“, ehk millisele erakonnale see kasu tooks? Minu hinnangul ei muudaks selline „üks kodanik, üks hääl“ süsteem suurel määral valimiste tulemust, küll aga saavutaks see tugevama surve korraldada ühiskondlikke küsimusi nii, et ei ohustataks tulevaid põlvkondi, vaid valitsetaks ka nende heaks. Sest iga kodanik loeb!

Üleskutse: Kui Teile see mõte meeldib, jagage see ja kirjutage oma riigikogu liikmele! #ükskodanikükshääl