JOHANNES VALK & AIN KALLIS: Kas meie ilmaennustusi saab usaldada?
## Johannes Valk: Laheotsa talus on meil tavaks panna eesseisva päeva tööplaani juurde EMHI nelja päeva ilmaprognoos. Sellest ei ole viimasel ajal küll kasu olnud. Kevadel ja eelmisel sügisel oli lugu parem, siis läks ennustus sagedamini täkke.
Ain Kallis: Juulikuu kohta käiv kriitika on jumala õige. Veel 28. juuliks antud EMHI prognoos nägi ette suurt sadu, edasi aga pakkusid kõik kasutatavad eri maade mudelid isesugust ilma. Valiti välja üks, see aga kahjuks ei eeldanud Loode-Eestile taolist veetulva. Ilmataat kordas uuesti möödunud augustis tehtud trikki (siis uputas ta Jõhvi kanti). Muidugi on sünoptikuil ka väga häid päevi, seda tõendavad tänukirjad suusaliidult ja teistelt ennustuste uskujailt.
Valk: Mis pikema aja prognoosidesse puutub, siis eks me loeme EMHI kõrval ka ilmatarkade ennustusi, aga need on tihti vastukäivad. Üks ütleb nii, teine ütleb naa. Aga mingi suunise neist vahel ikka saab. Ega EMHI pikaajalised prognoosid ka paremad ole.
Kallis: Professor Heino Tooming ütles, et kui on kümme ilmatarka, siis ühel läheb pikaajaline prognoos täkke. Mõnel kohalikul ennustajal on muidugi väärt tähelepanekuid, mis aitavad ilmamuutusi mõista, näha neid ette paariks nädalaks. Kuid kas kasutada neid oma äriplaane tehes, see on maitseasi.
Tunduvalt ettevaatlikum tuleks olla astroloogiliste ilmaennustustega. Kui loete, et “juuli lõpus läheb ilm paremaks, sest Päike jõuab Lõvi tähtkujusse”, siis mõelge, et too täht ei mõjuta ju mitte ainult meie tillukest riiki, vaid kogu maakera. Kindlasti läheb kusagil ilm paremaks.
Valk: Paljud Põhja-Eesti põllumehed ütlevad, et kõige mõistlikum olevat kasutada Soome ilmateateid. Meie ei ole siiski kasutanud, kuigi Laheotsa talu maadki on Soomele küllalt lähedal. Soome ilmateadete pluss on see, et ennustusi tehakse ka väga väikeste piirkondade kohta ja just põllumeeste vajadusi silmas pidades. EMHI pakub ka tasulisi ilmateateid, kuid mitte nii väikeste piirkondade kohta kui Soome ilmaennustajad.
Kallis: Põhimõtteliselt Soome ja Eesti sünoptikute töös erinevusi pole – mõlemad riigid kasutavad sama HIRLAM-i mudelit, mida praegu meie tarbeks täpsustatakse.
Teiseks: EMHI mõtleb ka piirkondlikele prognoosidele – just on arendamisel (eksperimendi korras alles) projekt “Prognoos koju kätte”, mis annaks ennustuse 36 tunniks seitsme regiooni kohta, maksumus 1 kroon päev.
Kolmandaks: osa lõunasoomlasi kuulab ning hindab ka Eesti ilmateateid. Ülemöödunud aastal sai võrreldud kolme riigi – Soome, Eesti ja Rootsi prognoose. Vahel jäi peale üks, vahel teine või kolmas.
Valk: Ega ka kohalikud prognoosid muidugi kedagi ilma vingerpusside käest päriselt ei päästaks. Isegi meie kompaktse talu maadel – äärest äärde 6–7 km – on juhtunud, et ühel põllul on sadanud oluliselt rohkem kui teisel põllul.
Kallis: Suviste hoovihmade ennustamine on võimatu. 1958. aastal oli Tartu aktinomeetriajaama ning Ülenurme ilmajaama mõõdetud sademehulkade vahe kaheksakordne, kuigi jaamade vahet on vaid 6 km!
Muide, juulis sai pea kolmandik Eestist vihma alla normi, usu või mitte!
Valk: EMHI ilmaprognoosid on kokku pandud rohkem linna- kui põllumehe huve arvestades – näiteks suvine temperatuur põllumeest eriti ei huvita, palju tähtsam on info sademete kohta. Temperatuuri on põllumehel vaja teada kevadel ja ka sügisel, kui ähvardab öökülmaoht.
Kallis: Üks Eesti põllumajandusministeeriumi ametnik ütles kümmekond aastat tagasi, et milleks küll need mulla temperatuuri ja kuivuse näitajad, kui talumees määrab külviaja tagumikuga mullal istudes. Tore oleks, kui tuleks põllumehi, kes suudaks valitsuselt agrometeoroloogiale raha leida – paar aastat tagasi eraldati EMHI-le sama suur summa kui kuulsale Tallinna libedusevastasele voldikule!
Valk: Ma ei ütle, et täpsed ilmaennustused aitaksid saaki poole võrra tõsta, aga 3–4 protsendist võib küll rääkida. Kui Eesti põllumajandustoodangu koguväärtus koos loomakasvatusega on ca 5,5 miljardit krooni, siis iga protsent võrdub 55 miljoni krooniga.
Kasu oleks sellestki, kui saaksime mingi piirkonna kohta kas või 1–2 päevaks väga täpse prognoosi. Näiteks taimekaitse puhul saaks teha õigemaid otsuseid, kas minna taimi pritsima või mitte. Kui pritsida päeva jooksul 50 hektarit, aga öösel uhab vihm taimekaitsevahendid maha, on 25 000 krooni vastu taevast läinud.
Kallis: Lühiajalised prognoosid lähevad kindlasti täpsemaks, kui Lõuna-Eestisse muretsetakse ilmaradar (maksab vist 20 miljoni krooni ümber). Tallinna sünoptikud näevad oma radariga praegu äikesepilve (rahega või isegi tornaadoga) heal juhul riigi keskosani.
Radar võimaldab jälgida pilve liikumist, sellele tööle oleks kasuks nn äikesedetektor. Siis saaks arvutist uurida, kas sajupilv läheneb teie maakonnale või mitte. Rikkamates riikides on kogu territoorium mitmekordselt nende riistade vaateulatusega“ kaetud. Satelliitide ilmainfo (pildid 15 minuti tagant) on samuti kaunis kallis lõbu. Valdade kaupa ennustamiseni kulub meil veel palju aega.
Valk: Laheotsa talus vaatame igal hommikul üle eelmise ööpäeva sademed. Põhimõtteliselt saaksime ju ka rohkem andmeid koguda, aga minu arust pole igal põllumajandusettevõttel mõtet seda ise teha. Põllumajandusettevõtjaid on Eestis ikkagi tuhandeid ja seepärast võiks riik anda meteoroloogidele rohkem raha, et nad saaksid põllumeestele täpsemaid ja põhjalikumaid prognoose koostada.
Kallis: Ilma ennustamise rusikareegel on: kui ilm on silmanähtavalt stabiilne, näiteks istub Venemaal suur antitsüklon kui “ilmapolitseinik” ja see hõlmab ka meid, siis võib ikka prognoose kindlalt uskuda – kuiv peaks püsima. Hea on teada, et ühe tsükloni eluiga on umbes viis päeva.
Vaadake aeg-ajalt baromeetrit: kui õhurõhk kiirelt muutub, muutub ka ilm. Kui teatatakse: kohati esineb äikest, siis jälgige pilvede arengut taevas. Samuti saab tähtede järgi ennustada: kui need vilguvad, siis ilmselt läheneb tsüklon sajuga.
Valk: On minulgi üks lihtne reegel: kui mind hakkavad suvisel ajal kärbsed segama, siis tean, et mõne aja pärast on oodata korralikku vihmasadu.
Kallis: Kärbeste tigeduse suhtes enne vihma on täheldatud, et nood olevat säärased iga ilmaga. Aga saksa rahva tähelepanek on küll õige: kui kukk kireb sõnnikuhunnikul, siis ilm kas muutub või ei muutu.
