JOHN KJAER: Eesti identiteet Euroopa Liidus tugevneb
Paljud eestlased valutavad ka täna südant, mis saab nende keelest ja kultuurist, silmas pidades Eesti liitumist Euroopa Liiduga.
Kinnitan, et eesti keel ja eesti identiteet on Euroopa Liidus kaitstud. Täna on Liidul 11 töökeelt, Euroopas ühtekokku räägitakse enam kui 100 erinevat keelt. Nii kõnelevad näiteks Suurbritannias uelslased inglise keele kõrval kõmri keelt ja Hispaanias galilealased hispaania keele kõrval oma keelt. Euroopa Liitu kuuludes on suurte liikmesriikide kõrval ka väikeriigid ning regioonid säilitanud oma kultuuri, keele ja traditsioonid.
Saan seda kinnitada isikliku näite varal, esindades väikest Euroopa Liidu liikmesriiki Taanit. Euroopa Liitu kuulumine pole vähendanud taanlaste taanlaseks olemist. Taani kombe kohaselt paneme sünnipäeval lauale ikka oma, taani, lipu. Armastame endiselt süüa taani saiakesi ning loeme lastele une-eel taanikeelseid Hans Christian Anderseni muinasjutte.
Vastavalt Amsterdami lepingule on kultuuriküsimuste üle otsustamine liikmesriikide pädevuses, mistõttu pole alust muretsemisel, et Brüsselis hakatakse tegema eesti keelt ning identiteeti ohustavaid otsuseid. Vastupidi. Lisaks sellele, et Eesti saab Euroopa Liidus ise hea seista oma kultuuri kaitsmise ja edendamise eest, saab ta selleks toetust ka Euroopa Liidult. Euroopa riikide ja regioonide kultuuripärandi säilitamine ja kaitsmine on üheks Euroopa Liidu koostöö põhimõtteks. Liidu fondide abil rahastatakse erinevaid kultuuriprojekte ja toetatakse väiksemate keelte säilitamist, õppimist ja õpetamist Euroopas.
Heaks näiteks on teine väike EL-i liikmesriik Iirimaa. Suvisel visiidil Eestisse kinnitas europarlamendi iirlasest president Pat Cox, et iiri identiteet on Euroopa Liidus tugevnenud, sest huvi iiri keele õppimise ja kasutamise vastu on märkimisväärselt kasvanud. Teiseks näiteks on keele-aasta, mille Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu 2001. aastal välja kuulutasid, et tõsta inimeste teadlikkust Euroopa keelelisest mitmekesisusest. Seega saab kindlalt väita, et Euroopa Liit ei ohusta Eesti kultuuri, pigem toetab selle alalhoidu ja arengut.
Euroopa Liit austab kõiki oma liikmete keeli. Nii nagu on minu emakeel, taani keel, ametlikuks Euroopa Liidu töökeeleks, saab selleks Eesti liitumisel ka eesti keel. Euroopa Liidu toel tõlgitakse eesti keelde kogu EL-i seadusandlus acquis communitaire ning võetakse pärast Eesti liitumist tööle arvukalt eesti keele tõlke.
Keeleline ja kultuuriline paljusus on Euroopa Liidu tugevus, sest iga liikmesriik rikastab oma eripäraga ühist Euroopa kultuuriruumi. Esinedes 30. oktoobril rahvusvahelisel konverentsil “Eesti ja Euroopa Liit” tõdes Siim Kallas, et arenev kultuur ei sünni kodus nokitsedes, vaid tihedalt teiste kultuuridega läbi käies. Samal konverentsil lausus välisminister Kristiina Ojuland: “Ärgem unustagem hetkekski, et iga rahva – eriti veel väikerahva – säilimine ja areng sõltub suuresti tema võimest mõjutada poliitilisi, kultuurilisi, halduslikke ja majanduslikke märgisüsteeme väljaspool oma etnilisi piire.” Kuulumine Euroopa Liitu pakub Eestile selleks võimaluse.
Otsuse Eesti tuleviku kohta langetab tõenäoliselt vähem kui aasta pärast Eesti rahvas. On ülioluline, et nii iga kodanikku kui kogu riiki puudutav otsus langetatakse kindlate teadmiste põhjal ja mitte emotsioonidest ja alusetutest hirmudest kantuna.
