Joomist peab piirama ka pärast septembrit
Lugejaid ilmselt enam ei üllatagi uudised sellest, et mõni promillidega juht jalgratturi alla ajas või sõiduki üle katuse keeras. Esimesel koolipäeval purjuspäi rooli istunud koolipoiss ning tema samas seisus autot juhtinud ema, bussijuhid, kelle seisund ei tohiks neid mingil juhul reisijaid, sealhulgas lapsi vedama lubada... See ei ole juhuslik kokkusattumus, vaid 2016. kooliaasta alguse argipäev.
Loomulikult järgnevad sellistele sõnumitele kurjad internetikommentaarid, kuidas kõiki bussijuhte kohustuslikus korras enne rooli taha istumist puhuma kohustada või kooliõpetajadki, alkomeeter käes, kooliuksele seisma panna. Kuid need on üksnes meetmed eestlaste joomisharjumuse tagajärgedega võitlemiseks. Eestis juuakse aastas 12 liitrit absoluutalkoholi ühe elaniku kohta ning alkoholi ning tervishoiukulud alkoholiga otseselt seotud haigustele ja vigastustele moodustavad ligi 40 miljonit eurot. Alkoholikahjusid on hinnatud Eestis kõrgemaks kui raha, mida maksame riigieelarvest kaitsekulutusteks. Joomisest põhjustatud surmasid - tapmisi, õnnetusi, enesetappe koguneb aasta jooksul üle tuhande - arv, mis on veelgi fataalsem. Lähedaste ja mahajääjate pisarad ei kajastu paraku üheski statistikas. Küllap on igal suguvõsal jutustada oma kurb lugu, mille üheks osaliseks on viinakurat. Lisaks geneetiliselt edasi antavale sõltuvuskalduvusele pärandame me joomist kui paratamatust põlvest põlve ka isikliku eeskujuga. Võtkem või seesama koolipoisi ja tema ema juhtum.
Reklaamid tagasihoidlikumaks
Erinevad rahvusvahelised uuringud kinnitavad tõsiasja, et alkoholireklaamid mõjutavad alaealisi joovastavaid jooke proovima ja suurendavad noorte seas nende tarbimist. Nende atraktiivne vorm lubaks justkui ligipääsu lahedamale elule ja sellega kaasnevale kaaslaste respektile. Igal nädalavahetusel enda „mällarisse" joomine on sotsiaalne norm ja sellest kõneldakse noorte hulgas hoolikalt lihvitud uhkusega. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgub, et alkoholi oli proovinud juba 40% 11-aastastest. 15-16-aastaselt joovad noored juba üsna sagedasti ja palju. Eesti noored mitte ainult ei proovi alkoholi, vaid joovad regulaarselt suuri koguseid - 53% 15-16-aastastest vastanutest olid vähemalt korra viimase kuu jooksul joonud viis või enam alkohoolset jooki järjest.
Õhtuti üle supermarketi kõlav kutsung, mille sõnumiks on „mõne minuti pärast saab kell 22 ja siis lõpeb kaupluses alkoholimüük" kiirustab napsi järele tulnud kliente jooksujalu kassasabasse. Ent võimalik, et nii mõneski ostukärus leidub selle tagajärjel ka pudeleid, mille soetamisele muidu mõeldud polekski. Samas väidab statistika, et 80 protsenti Eesti elanikest pooldab alkoholireklaamide täielikku keelustamist. Tulevased piirangud muudavad reklaamid tagasihoidlikeks, lubades reklaamida üksnes alkohoolse joogi nime, liiki, tootjat, päritolumaad, geograafilist piirkonda ja etanoolisisalduse mahuprotsente.
Pudelid peitu
Selge see, et hind on üks faktor, mis inimeste valikuid mõjutab. Sotsiaaldemokraadid on aastaid toetanud ideed tõsta lisaks viina aktsiisile ka õlle oma, kuna lahjad alkohoolsed joogid on noortele vähemalt sama ohtlikud kui kanged ja aitavad kaasa sõltuvuse kiiremale tekkimisele. Kurvad arvnäitajad alkoholi tarbimise kohta kinnitavad siiski, et probleemile on vaja rohkemgi lahendusi kui aktsiisi tõstmine, mida niigi tehtud on. Usun, et üsna suure kasuteguriga saavad olema muudatused, mis kohustavad alates 2017. aastast paigutama napsupudeleid teistest kaupadest eraldi ja alates 2018. aastast eraldama alkoholi ülejäänud müügisaalist läbipaistmatu vaheseinaga. Kui kiusatus silma alt kadunud, jääb ehk rohkem aega ja raha tervislikumateks ajaviideteks. Ühelt poolt muretseme me selle üle, et alkoholiturismi tõttu laekub osa aktsiisi lõunanaabritele, kuid tegelikkuses peaks esmatähtis olema meie inimeste tervis ja selle hoidmine.
