JÕULUD JA RELIGIOON | Jõulud kui aasta suurim muusikafestival – aga kauaks veel?
Jõulud on meile nagu üks suur üldrahvalik püha, mida tähistatakse kõikjal - kodus, külas, töökohtades, kaubamajades, kirikutes. Me kõik armastame jõulukuuske ehtida, piparkooke küpsetada, jõululaule laulda, ootame täiskasvanunagi jõuluvana tulekut ja kommi sussi sees. Olgugi et kauplustes üürgavad jõululaulud ning letid on jõulukaupadest pungil juba novembris enne surnutemälestuspüha, aitab see üldrahvalikele pidustustele omamoodi kaasa. Kuigi kaubanduses toimub kõik suurema kasumi eesmärgil, toob see jõulud igaüheni.
Loomulikult on jõulude üheks suuremaks meeleolu loojaks muusika. Detsembris oleme kõik hommikust õhtuni justkui suure jõulumuusika festivali osalised. Vahel võib see tüütavakski muutuda, kui ühed ja samad laulud igas poes ja raadiojaamas kõlavad. Siiski on nad armsad, olgu laul aisakella helinast või pühast ööst. Tekib muidugi oht sünnipäevalaps ära unustada. Õige - mis on aisakellal, kuusepuul või küünlasäral ühist Jeesuslapse sünniga. Ega otseselt ei olegi. Aga kaudselt - kui Jeesuse sünnist kuulutasid inglid, siis ka aisakella rõõmus helin võib sellest kuulutada. Kuusepuu otsa riputame Jõulutähe, mis jõuluööl Jeesuslapse sündi kuulutas, ning küünlad põlevad ka kiriku altaritel. Kui võrrelda muu muusikaga, siis jõululaulud on ikka helged ja rõõmsad ning puudutavad hinge.
Kummaline valik