See on üldiselt tavapärane, et valimistevahelisel ajal kasvab nende osakaal, kes ei oska valikut teha. Eelmisel aastal oli selliseid inimesi 23–24 protsenti, nüüd on 37. Valimised ei ole praegu inimeste jaoks nii aktuaalsed ja nad ei mõtle poliitika peale.

Teine põhjus on see, et kui inimene on mingi valiku teinud ja ta selles erakonnas või kandidaadis mingi aja pärast pettub, siis ta ei pruugi teha kohe uut valikut. Siiski on see 37 protsenti demokraatliku ja rahva aktiivset osalust ootava riigi puhul natuke palju.

Kui suur on IRL-i ja Keskerakonnaga seotud skandaalide roll parteilise eelistuseta inimeste hulga suurenemises?

Inimesed, kes mingi skandaali pärast mõnes erakonnas pettuvad, ei tee kohe uut valikut. Näiteks kui inimene on kogu aeg Keskerakonda valinud, kuid näeb, et nüüd on mingi jama seal lahti, siis ta ütleb selles konkreetses küsitluses, et ta ei hääletagi kellegi poolt. Reformierakonna toetus ei ole oluliselt langenud, kuid kui mõelda, et nende inimeste hulk, kelle seast see toetusprotsent arvestatakse, on vähenenud, siis arvuliselt on neil ilmselt ikkagi toetajaid vähemaks jäänud.

Kas saab öelda, et sotside suure tõusu põhjuseks on see, et mitme teise partei toetus on vähenenud?
Sotside toetus on kahtlemata tõusnud, seda ei saa „ei oska öelda” protsendi kasvu süüks ajada.

Kas sotside toetuse kasvu ja erakondliku eelistuseta inimeste hulga vahel on mingi seos?

Need inimesed, kes on loobunud mõne muu partei toetamisest, võivad tõesti hakata valima sotsiaaldemokraate. Usun, et sotsid on muutunud sobivaks valikuks kui erakond, kellel praegu suuri skandaale kaelas ei ole. Populaarsus on neile osaks saanud tänu sellele, et nad pole midagi teinud.

Kas praegu on veel liiga vara öelda, et sotsid on järgmiste riigikogu valimiste võidu kursil?

Riigikogu valimisteni on veel palju aega, kui erakorralisi valimisi ei tule. Praegu on küsimus selles, kuidas lähevad kohalikud valimised pooleteise aasta pärast. Riigikogu valimiste puhul ei tea veel, mis ees ootab, milline on majanduslik seis ja mis maailmas üldse toimub. Selge on see, et sotsid on tõusnud parteimaastiku liidriks, kuid seda kohta kolm aastat hoida on märksa keerulisem kui korraks säärasesse rambivalgusesse tõusta.

Kohalike valimiste eel võiksid sotsid juba midagi loota?

Sotsid on mõnes mõttes saanud praeguse positsiooni tänu sellele, et teised on endale ise käkki keeranud ja sotsiaaldemokraadid on selle paistel paremad välja paistnud. Selleks aga, et valimisi võita, tuleb ise väga palju pingutada ja konkreetseid lubadusi anda. Enne valimisi tahab valija teada, mida seejärel tegema hakataks.

Kas olukord, kus 37 protsenti inimestest ei oska kedagi valida, on soodus pinnas uue poliitilise jõu esilekerkimiseks?

Juba eelmiste valimiste ajal oli näha, et kümme protsenti hääli jäi riigikogus esindamata, seega on nišš teatud protestipartei jaoks olemas ja eks näiteks end ümber nimetanud Rahvaliit seda ka püüab.