Juhan Parts Rõivase intervjuust ETVs: peaminister esines hästi, probleemiks oli formaat, mis meenutas Venemaa ajakirjanike paaritunniseid saateid
Vaatasin seda saadet, Taavi Rõivas esines hästi. Pigem oli probleemiks saate formaat, mis meenutas Venemaa ajakirjanike paaritunniseid nädalalõpusaateid, kus iga avalikkuses kandma jäänud haisupall visatakse õhku, mille siis intervjueeritav veenvalt maha lööb.
Polnud erilisi argumente vaid lihtsalt lihtlause ja jutupunktiga lagipähe. See mõjus päevatööst väsinud ja enne voodisse minemist põgusalt telekat jälgivale inimesele veenvalt ja enesekindlalt. Poliitgurmaani aga ajab see muidugi haigutama.
Paraku ei anna selline formaat ka intervjueeritavale võimalust midagi uut öelda. Kõik piirdub kordamisega. Kordamine on aga tarkuse ema ja poliittehnoloogia ABC. Nii võibki elustuda tänase Päevalehes toodud Tarandi kalambuur valitsuse aastast: Fiasko on triumf! või ka vastupidi: Triumf on fiasko!
Mida oleks oodanud?
Et jutt käiks Eestist ja võimalikult paljudest inimestest, loodaks konteksti, miks midagi juhtus, aga miks midagi läks paremini või kehvemini? Saatejuht oleks võinud aidata luua perspektiivi. Ettenägemisvõime ja veenev arutelu kasvõi erinevatest võimalustest kuluks meist igaühele. Peaministril on tohutult memosid, nende läbi lugemisel on ta kindlasti usin. Seda informatsioonimassi saanuks ehk struktueerida ja lisada mõne uue mõtte.
Olgugi, et tegemist oli pidueelse saatega, oleks oodanud probleemipõhist juttu. Loomulikult on Eestil palju saavutusi ette näidata – majanduskriis on seljataga ja liitlaste kohalolu, millest ka peaminister rääkis, on käegakatsutav julgeolek. Tavaliste Eesti inimeste jaoks oli see aga jälle üks aasta, kus tuli kõvasti pingutada, et toime tulla.
Ma isiklikult oleks oodanud lisaks Keskerakonnaga hirmutamisele ka sisulist visiooni ja nägemust sellest, kuidas muuta Eesti riik ja meie majandus dünaamilisemaks ning tõugata uuesti arengule. See reaalsete probleemide ignoreerimine – võtame kasvõi puuetega inimeste mured ja põlevkivisektori raskused – on Reformierakonna poolt muutumas juba patoloogiliseks. Kuulates peaministri ja Reformierakonna juhtide juttu jääb mulje, et Eestis on kätte jõudmas ajaloo lõpp ning riik on valmis saanud. Või siis vähemalt kohe-kohe saamas. Paraku pelgast jutust, et kõik on niigi hästi, toidupoes töötava üksikema toimetuleku parandamiseks ei piisa.
Peamiseks väljakutseks järgmistel aastatel ongi Eesti inimeste sissetulekute tõus ning vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine. Majandus tuleb käima saada ja seisakumeeleolust üle saada. Tavalised Eesti inimesed vajavad tegelikku kaitset ja reaalseid lahendusi, et elu läheks paremaks, väljaränne väheneks ja meie peredes kasvaks rohkem lapsi.
