Tarja Halonen, Soome Vabariigi president
Ellen Johnson-Sirleaf, Libeeria president
Margot Wallström, Euroopa Komisjoni asepresident ja naisjuhtide nõukogu ministrite tasandi algatuse eesistuja
Benita Ferrero-Waldner, välissuhete ja naabruspoliitika eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik:

Õnneks on asjaolud muutunud. Tänapäeval ei lihtsalt võimalik rääkida julgeolekust ja jätta kõrvale naiste õiguste olukorra hindamine konkreetses piirkonnas.

Selline kannapööre on saavutatud tänu Ühinenud Rahavaste Organisatsioonile. Julgeolekunõukogu tunnustas oma resolutsioonis 1325 seost relvastatud konfliktides naiste vastu suunatud vägivalla ja naiste rolli vahel rahu tagamisel. Resolutsioonis 1820 kinnitati ametlikult, et naiste vastu suunatud vägivald võib endast kujutada ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

Siiski tuleb veel palju teha. Senini ei konfliktikolletes piisavaid edusamme saavutatud. Kongo Demokraatliku Vabariigi konfliktis on rohkem kui kümne aasta jooksul vägistatud hinnanguliselt üle 200 000 naise ja lapse. Bosnia sõja ajal 1990. aastatel vägistati 20 000 kuni 50 000 naist. Tekkinud on uus vägivallavorm – mehed, kes vägistavad mehi. Seksuaalsest vägivallast on saanud probleem kogu inimkonnale, soost olenemata.
Kõik viitab sellele, et resolutsioonide 1325 ja 1820 elluviimiseks on palju tehtud, kuid nüüd on aeg tõeliseks läbimurdeks. Me seisame siiani silmitsi mitmesuguste puudujääkidega, näiteks seoses õiguskindlusega ja koordineeritusega, samuti puudub mehhanism vastutuse ja ohvritele hüvitiste maksmise tagamiseks.

Me kutsume ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeid üles praegust olukorda parandama, kui nad kohtuvad 30. septembril, et naiste vastu suunatud vägivalla teemal arutleda. Konfliktiolukordades seksuaalset vägivalda käsitleva Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1820 on juba loodud alus kaitsele, Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 volitamisele ja osalusele ning relvastatud konfliktides laste olukorda käsitleva Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1612 on ette nähtud logistilised eeltingimused. Nüüd on vaja kõnealuste resolutsioonide abiga edasi liikuda.
Aeg on käes, et Julgeolekunõukogu moodustaks kõrgetasemelise naiste-, rahu- ja julgeolekukomitee, kes vastutaks järelevalve ja aruandlusmenetluse eest.

Samuti tuleks ette näha ametikoht ÜRO peasekretäri eriesindajale, kellel oleks täielikud volitused naiste vastu suunatud vägivallaga ja rahu tagamises naiste osalusega seotud küsimustes.

Kõnealused uued mehhanismid peaksid täiendama loodetavasti peatselt reformitava ÜRO soostruktuuri üksuse tegevust ja tegelema järgmiste oluliste teemadega:
- Rakendama rahvuslikul tasandil paremini resolutsioone 1325 ja 1820. Seni on liiga vähe ÜRO liikmesriike koostanud riiklikud tegevuskavad naiste, rahu ja julgeoleku kohta, kõnealustest riikidest 10 asuvad Euroopas.
- Tagama, et naised saaksid osaleda läbirääkimiste vahendajana. Läbirääkimiste käigus jäetakse tihti tähelepanuta naiste arusaam ohvritest. Naiste panus rahuvalveoperatsioonides on ainult 10–16 %, sest nende isikliku arvamust lihtsalt ei võeta kuulda.
- Avaldama survet kohtusüsteemidele, mille puhul karistamatus on normiks, tagamaks naistele meelerahu ja usk, et nad on oma saatuse peremehed.
- Tuleks juurutada seirenimekiri nimetamaks ja häbistamaks neid valitsusi ja mitteriiklikke institutsioone, kes ei suuda oma kaitsta oma kodanikke ja kes keelduvad oma naiste heaolu eest muretsemisest.
- Tegema kindlaks, millist abi on ohvritel täpselt vaja ning kust selline abi saaks tulla ja peaks tulema.
- Looma naispolitseinikest koosnevad kaitseüksused ja värbama naisohvitsere politseijõududesse.
- Käsitlema süstemaatilist vägistamist relvastatud konfliktis kui keelatud sõjarelva.

Pärast kümme aastat kestnud ootamist on aeg saada aru, et naised ei ole mitte probleem, vaid lahendus.
2010. aasta oktoobris tähistab rahvusvaheline kogukond ÜRO resolutsiooni 1325 kümnendat aastapäeva. Eelmisel aastal, pärast meie ettepanekut, nõustus ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon pidama ÜRO resolutsiooni läbivaatamise konverentsi ministrite tasandil, et kõnealust sündmust tähistada. On aeg suurendada jõupingutusi, et konfliktiolukordades naisi paremini kaitsta ja tagada nende osalemine rahu tagamisel. On viimane aeg kooskõlastada jõupingutused ja kehtestada ühtsed eesmärgid ühes kõrgetasemelises komitees.

Me teeme aastapäeva tähistamiseks kõvasti tööd ja kutsume ÜROd ja kõiki maailma riike üles tooma naiste, rahu ja julgeoleku teema kõikide oma tegevuste keskmesse.