Juhtkiri: 19. Leedu, 20. teadmata
Leedu euroalasse pürgimise taotlus, mis möödunud nädalal Euroopa Liidu nõukogu otsusega lõpliku heakskiidu sai, on euroala kriisi rahunemise ja Ukraina sündmuste tõttu pälvinud vähem tähelepanu kui omal ajal Eesti ja Läti ühinemine euroalaga. Aga see ei tähenda, et tegu oleks tähtsusetu sündmusega.
Leedu liitumine on tõend sellest, et kui eurot poleks olemas, tuleks ta välja mõelda, sest Euroopa inimestele ja ettevõtetele meeldib eurodes arveldada. Poliitilises retoorikas ja akadeemilistes väitlustes pälvib ühisraha küll mitmesugust kriitikat, aga piiriüleseid ärilepinguid eelistatakse EL-is sellest hoolimata sõlmida eurodes, mitte järelejäänud rahvusvaluutades, nagu zlott või kroonid. Ja üle riigipiiride saalivad inimesed peavad tülikaks, kui nad mõnes (väike)riigis eurodes maksta ei saa. Eriti siis, kui kaardimaksed on seal vähem levinud kui Rootsis või Taanis.
Leedust saab 2015. aasta 1. jaanuaril euroala 19. riik, kuid eurosid kasutavaid riike on juba palju rohkem – 24, Leedu lisandudes 25. Peale Euroopa Liidu piiresse jäävate mikroriikide – Andorra, Monaco, San Marino, Vatikan – on euro ametlikult käibel ka Montenegros ja Kosovos. Ja eurodes maksmist eeldatakse osa tehingute puhul välismaalaselt ka mitmes riigis, kus käibib oma valuuta. Euros toimetada on avatud piiridega Euroopas mugavam, sest see kaalub ühisvaluuta riskid ja puudused tihtipeale üles. Seda enam, et ega rahvusvaluutadki pole oma riskide ja puudusteta.
Sellegipoolest ei paista kandidaate euroala 20. liikme kohale. Üks põhjus on see, et peale Leedu ei täida praegu ükski eurota liikmesriigist Maastrichti kriteeriume. Poola eesmärk oli kunagi 2012. aasta, aga siis mõeldi ümber ja nüüd on tähtaeg määramata ajaks edasi lükatud. Poola on võrdlemisi suur riik, tema pangandus on väheeurostunud ja ujuv valuutakurss teenis majandust finantskriisi ajal hästi – seega pole poolakatel praegu kiiret. Bulgaarial olnuks vahepeal kriteeriumite poolest võimalus, kuid ta lõi finantskriisi tõttu kõhklema. Ka Tšehhil pole praegu konkreetset tähtaega, Rumeenias on eesmärgina räägitud 2019. ja Ungaris 2020. aastast.
Nii et pärast Leedut tuleb järgmist euroalaga liitujat võib-olla neli-viis aastat oodata. Aga küllap ta tuleb.
