Kolmest suurest kõige hapum on Reformierakonna seis. Kaja Kallasel on küll õigus, et „ega oras ole veel vili salves, ega toetusprotsent hääled valimistel”, aga „Eesti 200” lavale ilmumise tõttu on tema erakonnal populaarsuse langust (33%-lt aprillis 25%-le augustis) tõusuks pöörata keeruline isegi siis, kui nad sügisel hoogu koguma hakkava valimiskampaania käigus oma trumbid välja käivad.

Värske reiting näitab, et Keskerakonnal ja Reformierakonnal on põhjust häälestada end koalitsiooniläbirääkimisteks EKRE-ga või omavahel.

Keskerakonnal sellist muret ei ole, sest paljud nende traditsioonilised valijad – eriti Ida-Virumaal ja Tallinnas – üheski teises erakonnas enda jaoks alternatiivi ei näe. Keskerakonda soosib praegu ka euroala madalatest intressimääradest toetatud hea majanduslik olukord, mis peidab Jüri Ratase valitsuse tehtud ränkade vigade mõju.

Erakondade toetusreitingu pikemat suundumust vaadates torkab silma, et ajavahemikus eelmistest valimistest kuni praeguseni ongi Keskerakond Reformierakonnast enamasti populaarsem olnud. Keskerakonna toetajaskond on olnud ka stabiilsem. Reformierakond on korra (juunis 2015) käinud isegi 15% peal ja siis oli isegi SDE temast populaarsem. Nii et valijate eelistused võivad lühikese aja jooksul päris palju muutuda. Erakondade teine ja kolmas ešelon on seekord siiski nii nõrgad, et Keskerakonnal ja Reformierakonnal on põhjust häälestada end koalitsiooniläbirääkimisteks EKRE-ga või omavahel.