Ent seetõttu ei peaks veel hakkama praegusest rohkem piirama noorte võimalust ajastada kaitseväekohustus endale sobivaimasse eluperioodi. Kaitseväe peaeesmärk võiks olla suurendada ajateenijate hulka, kes tuleksid teenistusse isegi siis, kui see oleks vabatahtlik. Kõnealuse uuringu andmetel asus 53% kutsututest teenistusse vastumeelselt ja vabatahtlikult nad kindlasti ei tuleks. Ajateenistusest, mille maine ei ole praegugi halb, aga saaks olla parem, ootavad noored nii sõjalist väljaõpet kui ka tsiviilelus kasuks tulevate oskuste ja kogemuste hulga suurenemist.

Nii ajateenijate kui ka tegevväelaste huvides on, et kaitsevägi parandab depressiooniohus väelaste õigeaegse aitamise kompetentsi.
Palju vaeva, valu ja stressi põhjustava füüsilise valmisoleku (õigemini selle puudulikkuse) kohta annab uuring tegelikult rõõmusõnumi – isegi kõigest kümme nädalat kestva sõduri baaskursusega on võimalik füüsilist vormi märkimisväärselt parandada. Paraku on ajateenistusse saabujate füüsiline vorm võrreldes 2014. aastaga veelgi halvenenud. Ja hilisemas eas (s.t kohustuslikud kehalise kasvatuse koolitunnid unustanud) ajateenijate füüsiline vorm on 18–19-aastaste omast kehvem, kuigi 20. eluaastates on veel liiga vara olla väeti ja nõrk.

Üksnes kaitsevägi oma baaskursuse ning sellele järgnevate teenistuskuudega üha istuvama eluviisi vilju ennetada ja likvideerida muidugi ei suuda. Sellega on vaja ühiskonnas tegeleda mitmel rindel. Parem füüsiline vorm vähendaks mõnevõrra ka depressiooni sümptomeid, aga ainult sellest ei piisa. Nii ajateenijate kui ka tegevväelaste huvides on, et kaitsevägi parandab depressiooniohus väelaste õigeaegse aitamise kompetentsi.