
Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kampaania avalöögid on paljastanud kurva tõsiasja, et tänavustest valimistest kujuneb järjekordne peibutuspartide paraad. Enda kandideerimisest on teatanud ministrid, erakonnajuhid, eurosaadikud ja niisama riigikogu liikmed. Tõsi, on ka positiivseid eeskujusid nagu peaminister Jüri Ratas ja Vabaerakonna riigikogu saadikud, kuid nad on tilk meres.
Peibutuspardid kandideerivad rahva lollitamiseks ehk oma erakonnale häälte juurde meelitamiseks. Asja ei paranda ka see, et erinevalt varasematest valimistest teevad nad seda seekord „seaduslikult”, sest nn kahe tooli seadus lubab neil kuuluda korraga nii riigikokku kui ka kohalikku volikokku.
Paraku on väheusutav, et mõni riigikogu liige võtab pärast sügisesi valimisi oma põhitööks kohaliku valla või linna elu edendamise või jaksab seda täiel rinnal teha. Ta istub kahel toolil tõenäoliselt lihtsalt näitamaks, et ta valijatele antud lubadust ei murdnud, või võimuahnusest. Kumbagi ei saa heaks kiita.