Juhtkiri: äreval aja külaline

Nende aastate vältel, mis sel nädalal Eestisse elama toodud jeemenlane Ahmed Abdul Qader Guantánamos vangis veetis, on maailmas palju toimunud. 2002. aastal, kui Pakistani võimud ta kinni võtsid, USA-le üle andsid ja USA ta Guantánamo kinnipidamislaagrisse pistis, olid 11. septembri terrorirünnakud ja hirm uute võimalike rünnakute ees veel nii värsked, et esialgu ei huvitanud sääraste kinnipidamiste õiguspärasus eriti kedagi.

Peagi aga võtsid inimõigusaktivistid nagu Amnesty International teema ikkagi üles ja hakkasid tekitama USA-le palju peavalu. Guantánamo laagrit on nimetatud tänapäeva Gulagiks ja seaduslikkuse mustaks auguks. Väidetavasti „varustasid” Guantánamot vangidega USA jõustruktuuride asemel pigem afgaani ja pakistani pearahakütid. Seetõttu sattus sinna inimesi, kelle kinnipidamine polnud terrorivastase võitluse seisukohast oluline.

Sinna sattus inimesi, kes polnud terrorivastase võitluse seisukohast olulised.

Esialgu väitis USA administratsioon, et laager ei käi USA jurisdiktsiooni alla. Samuti väideti, et seal kinni hoitavate isikute kohta ei kehti Genfi konventsioonid, mis reguleerivad sõjavangide kohtlemist. Sellest seisukohast pidi Pentagon pärast USA ülemkohtu otsuseid siiski loobuma. President Obama andis 2009. aastal, kohe oma esimese ametiajal alguses, korralduse vangilaager sulgeda. Sulgemine aga kestab siiamaani. Pärast Qaderi ja nelja Omaani vabadust nautima saadetud jeemenlase vabastamist on Guantánamos veel 122 vangi.

Mõned vangid on pärast vabadusse pääsemist lasknud kokku kutsuda pressikonverentsi. Kui maailm rääkis USA senati raportist, mis koostati CIA jõhkrate ülekuulamisvõtete kohta, oleks see võinud olla päris hea võte, kuidas oma uuele elule hoog sisse lükata. Ent nädal pärast Pariisi terroriakti tõmmataks avalikkuse ette tulemisega enda peale rohkem kahtlusi kui poolehoidu. Qaderi taustaga inimesel ei oleks lihtne Eestis taasühiskonnastuda, aga praegu on see veel eriti keeruline.

Qaderiga suhelnud Eesti ametnike sõnul näib ta tahtvat minevikku seljataha jätta. USA palvel ühe Guantánamo eksvangi vastuvõtmine on küll huvitav, aga Eesti sisejulgeoleku seisukohast vähetähtis sündmus.