Täna annab samade peategelastega – SLK ja majandusministeerium – lugu jälle põhjust rääkida väljapressimisest. SLK juhatuse esimees Tõnis Rihvk on saatnud minister Urve Palole ja riigikogu majanduskomisjonile kirja, milles nõuab parvlaevahanke tingimuste ülevaatamist, sest vastasel korral on tal hankemenetluses osalemiseks „väga keeruline teha reaalselt täidetavat pakkumist”.

SLK peab ebareaalseks nõuet, et 1. oktoobriks 2016 peab edukal pakkujal olema lepingu täitmiseks neli sobivat parvlaeva (SLK-l on praegu kolm). Ettevõtet häirib ka see, et riik soovib tulevaselt vedajalt infot liini teenindamiseks vajalike lepingupartnerite tegevuse kohta.

Kümne aasta eest nõudis SLK riigilt omakapitali 10%-lise tootluse tagamist ja ainuõigust saarte liinide teenindamiseks. Täna tuleb tõdeda, et saarte liinide teenindamine on SLK-le ja sellega seotud firmadele palju tulusam. Ning konkurente, kes ta saarte ja mandri vahelisest rahamerest välja võiksid tõrjuda, ei paista. Eilse seisuga olid ministeeriumist võtnud hankedokumendid küll koguni viis ettevõtet, kuid tõehetk nii SLK-le kui ka ministeeriumile saabub 15. septembri keskpäeval, kui selgub, mitu neist tegelikult hankel osaleb. SLK-le reaalse konkurendi ilmumine oleks üllatav.

Kas see tähendab, et 2024. aasta septembris saame jälle samast probleemist kirjutada? Nüüdne hange näeb ette, et selle võitja võõrandab 2026. aastal, kui leping lõpeb, parvlaevad riigile. Rihvk kirjutab, et SLK „on edukaks pakkujaks osutumise korral nõus reisiparvlaevad lepingu lõppedes põhimõtteliselt riigile võõrandama”. Kui majandusminister Palo suudab ennast vähemalt nii palju kehtestada, et võõrandamise punkt jääb lepingusse, siis tuleb järgmine suur parvlaevavaidlus ilmselt võõrandamise hinna üle. Tulevased majandusministrid, seadke ennast valmis!