Juhtkiri: Braavo, proua president!
Paistab, et lähenevate valimiste põhjustatud poliithulluses, kus lubatakse, keelatakse ja lajatatakse üha vägevamalt, on Eestil säilinud vähemalt üks kaine majakas, kes ei karda kõige kiuste oma põhimõtete juurde jääda ja üle käte minejaid korrale kutsuda. See on president Kersti Kaljulaid, kes viibutas pühapäevases Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva kõnes näppu nii paremale kui ka vasakule ja seda asja eest.
Eesti suurim poliitiline provokaator EKRE kõnnib oma kaikamehe keelekasutusega – nagu president selle tabavalt ristis – juba aastaid talutavuse piiril. Kuid ka sotsiaaldemokraadid on hakanud Helmetele üha vängemas keeles vastama, et mitte öelda: vastupidist paanikat külvama. Sellise mängu tulega oleme juba ühes varasemas juhtkirjas hukka mõistnud. Tunnustame, et ka president juhtis probleemile tähelepanu.
Sellest, et Eesti poliitika kohal on murepilvi, andis tunnistust juba üksnes asjaolu, et president 20. augusti kõnes Eesti poliitilist eliiti tõsiselt noomis. Erinevalt 24. veebruari omast pole see kõne olnud nii tõsise ja terava jutu koht.
Paistab, et ka president Kersti Kaljulaidi kõrva kriipis see, mida EKRE esimees Mart Helme ütles arvamusfestivali lõpetanud erakondade esimeeste arutelus: et ta tahab lihtsalt demokraatiat, mitte liberaalset demokraatiat. Miks muidu rõhutas Kaljulaid oma kõnes, et rahvuslike väärtuste ja liberaalsete demokraatlike väärtuste vahel pole mingit vastuolu? Eesti demokraatiat ei pea taandarendama, et eesti keel ja kultuur säiliks. Mida tugevam on meie tagala läänes, mida tugevam on demokraatia Eestis, seda turvalisem on nii Eestil kui ka eestil. Lihtne ja loogiline.
Nõustume presidendiga, et sama ettevaatlikult tasub suhtuda ka n-ö teise poole tegemistesse, kus rahva tervise edendamise sildi all piiratakse inimeste otsustusvabadust, nopitakse poliittehnoloogilisi punkte ja täidetakse lihtsalt riigikassat.
Kuid mis kõige olulisem: ärgem unustagem kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis neid päris kohalikke probleeme, mille üle valimisarutelu peaks käima. Tõsi, presidendi pakutud haldusreformi sisustamine pole otseselt nende valimiste küsimus, ent on tõepoolest asjakohasem kui pagulaste, mitte-eestlaste või geide vastu ja kaitseks tulega vehkimine.
