Juhtkiri: britid tüürivad inetu lahutuse poole
Ja uued liidrikandidaadid ähvardavad tagasi võtta Vote Leave’i antud tähtsa lubaduse Suurbritannias elavatele ja töötavatele teiste EL-i riikide kodanikele. Nimelt selle, et nad saavad automaatselt õiguse endistel tingimustel Suurbritannias edasi elada ja töötada.
David Cameroni kõige tõenäolisema järeltulija, praeguse siseministri Theresa May sõnul peab läbirääkimiste osana vaatama „ka EL-ist siia tulnud inimeste küsimust”. May tõusu toetav välisminister Philip Hammond ajab samasugust kahepalgelist juttu – ta lootvat väga, et EL-i kodanikud võivad jääda, aga enne läbirääkimiste pidamist ei saa vastavat lubadust anda. Mitu May nõrgemat konkurenti Konservatiivse Partei liidri kohale – justiitsminister Michael Gove, endine kaitseminister Liam Fox – ajavad tööjõu vaba liikumise küsimuses seda joont.
See pole imelik, kui meenutada, et lahkumise poolt hääletajate üks peamisi käivitajaid oli immigratsioon. Kui poliitik tahab seda poolt Briti valijaskonnast rahuldada, siis ta lihtsalt ei saa Suurbritannias elavaid EL-i kodanikke, eriti idaeurooplasi siidkinnastes kohelda. Sisepoliitilise aspekti kõrval on tähtis ka ees terendavate lahkumisläbirääkimiste aspekt. Suurbritannia vajab hoobasid, mille abiga võimalikult head EL-i ühisturule pääsemise tingimused välja kaubelda. Kardetavasti püütakse selleks edaspidi kasutada muidki võtteid, mida pikaajaliselt liitlaselt varem ei oleks oodanud.
Tagantjärele paistab, et välismaalased, kes Vote Leave’i juttu elamis- ja töölubade automaatsest pikendamisest tõsiselt võtsid, olid naiivsed. Konservatiivide praegune jutt on küll partei sisevalimiste-eelne ärplemine, aga küllap see asi tõuseb teemaks ka läbirääkimistel EL-iga. Brittide arsenal ei ole kiita, sest väiksema üksusena on nad EL-i vastu nõrgemas positsioonis. Seepärast on lahkumise lainel sõitvate Briti poliitikute šanss EL-i lõhki ajamises – läbirääkimine mitte EL-i kui tervikuga, vaid eraldi riikidega. Lühiajalises plaanis on neil siis võimalik ennast mõnel läbirääkimiste rindel võidukatena näidata. Pikaajalist plaani ei paista Ühendkuningriigil enam olevat.
Eesti huvides on, et säiliksid nii Euroopa ühisturg kui ka tööjõu vaba liikumine. Samuti on meie huvides, et EL esineks läbirääkimistel ühtsena. Kahju küll, et Ühendkuningriik, kellega Eesti on paljudes küsimustes samal poolel olnud, on praegu usaldusväärsust kaotav riik.
