Täiesti võimalik on ka stsenaarium, kus britid hääletavad homme küll Brexiti poolt, aga Brexitit lõpuks ei järgnegi. Selleks on vaja, et David Cameron astuks pärast referendumit peaministri ametist tagasi – loogiline, sest ta on jäämise pooldaja. Sellele võib järgneda Konservatiivse Partei lõhenemine, sest lõhe Brexit/Bremain ei lähe mööda parteipiire, usaldushääletus ja üldvalimised. Selle aja peale võivad segasest ajast tingitud majandusraskused olla avalikku arvamust muutnud ja tuua võimule Euroopa-meelse valitsuse, kes suunab riigi otse või teise euroreferendumi kaudu Euroopa Liitu jääma. Teise euroreferendumini (või siis Ühendkuningriigi EL-is olemise tingimuste muutmiseni) võib asi minna ka pärast lahkumistingimuste kokkuleppimist. Need ei ole n-ö otsitud võimalused, vaid vähemalt paarikümneprotsendise tõenäosusega.

Võimalik on ka stsenaarium, kus britid hääletavad küll Brexiti poolt, aga Brexitit lõpuks ei järgnegi.

Lühemalt öeldes: kui britid valivad homme Brexiti, jätkub segadust tükiks ajaks. Hüpe tundmatusse oli ratsionaalne valik Nõukogude Liidust välja pääseda soovivale Eestile, sest kaotada oli meil peamiselt ahelad. Euroopa Liidust lahkumist kaaluval Suurbritannial ahelaid eriti ei ole ja kaotada on ka rohkem – vähemalt siit paistab nii. Aga ka enamik majandusteadlasi ennustab Brexiti korral Suurbritanniale mitte ainult lühiajalisi majanduslikke turbulentse, vaid SKT langust pikas perspektiivis. Tuleb, mis tuleb, igatahes pakuvad britid meile tänavusel jaaniõhtul ja -ööl häälte lugemisega lisameelelahutust.