Juhtkiri: bürokraadid bussi vastu

Odavaid pileteid lubava Šoti firma Superbus Eesti turule sisenemise taotlus lükati eile järjekordselt tagasi.

Maanteeameti viimase väite kohaselt on konkurents juba piisavalt tihe ja seetõttu pole uute liinilubade väljastamine õigustatud. Mis sellest, et uus tulija raputaks status quo’d potentsiaalselt sama moodi, nagu odavlennufirmade pealekasv on pööranud pea peale lennunduse.

Superbusi puhul algas kõik bürokraatlike põhjendustega, milletaolisi oleme harjunud lugema Eesti Päevalehe veergudelt ERR-i Moskva korrespondendi Anton Aleksejevi kirjeldustest. Ühe markantseima näitena luges maanteeamet veaks, et ühe peatuse nimeks oli kirjutatud „Pauluse kirik”, õige olnuks „Pauluse”. Pealekauba olla taotlusvorm olnud mitmel leheküljel, aga norm nägevat ette ühte… Seda digiajastul, kus eriti riigiasutused peaksid hakkama unustama, milline näeb välja üks paberile trükitud dokument.

Riigi senine suhtumine läheb vastuollu Eesti tugevuseks peetud ausa ja avatud konkurentsiga, kus parim võidab ja riigile jääb eeskätt järelevaataja roll ning ettevõtte asutamine käib interneti kaudu mõne minuti jooksul. Maanteeameti käitumine mõjub selles kontekstis nagu eeslirakendi nägemine Tallinna-Tartu maanteel.

Eesti peaks olema ajastus, kus ettevõtja, kes tahab siin oma raha tööle panna, saab kõik vastused minimaalse võimaliku aja jooksul. Ammugi ei tohiks tekkida tunnet, et riigiasutus viskab teadlikult kaikaid kodaratesse.

Kui takistused meenutavad arengumaid, on kahtlused kokkumängust kerged tekkima.

Maanteeameti esindajad tõrjuvad kahtlusi võimalikust kokkumängust seniste turuliidritega ja žongleerivad paragrahvidega. Aga kui uuel mängijal tekib bürokraatiaga kokku puutudes tunne nagu mõnes arenguriigis, kus mängu juhib konkurentsi asemel ametnikkond, on kahtlused n-ö omade hoidmises kerged tulema. Pealegi poleks need alusetud: pannes otsingusse sõnad „maanteeamet” ja „korruptsioon”, saame tulemuseks uudise, et maanteeameti endine juht Tamur Tsäkko mõisteti tingimisi vangi.

Takistused Superbusi turuletulekul on näiteks, miks postsovetlikes maades toimib kõige paremini pigem õhuke riik. Alternatiiv on maksta rohkem, kasvatada ametnikkonna võimu ja kindlustada, et Eesti lendab hea ärikliimaga riikide seast kaugele perifeeriasse. Parem oleks esimese sammuna maanteeamet põhjalikult läbi raputada.