JUHTKIRI | Danske räpaste miljardite paine

Kui süüvida Danske Banki Eesti filiaali rahapesujuhtumisse, siis õhus olevad kahtlustused on sünged.

Meie riigist olevat läbi liikunud Eesti riigieelarve jagu musta raha, mis tuli peamiselt Venemaal hämaral viisil rikastunud inimestelt. Jutt käib enam kui 7 miljardist eurost. Kuid see ei pruugi veel olla kõik...

Uskumatu, aga selline skeem toimis kaheksa aastat ning üldse mitte nii, et hämarad ärimehed keerasid süütud eestlased ja skandinaavlased ümber sõrme. Kui uskuda vilepuhujaid, olid meie erapankurid arendanud skeemid sellisele tasemele, kus raha pesta soovivatele isikutele ulatati n-ö valmis stardipakett. Sellesse kuulus näiteks ette asutatud maksuparadiisis asuv riiulifirma, mille abiga Eesti kaudu raha liigutada.

Taunime seda, kuivõrd leigelt Eesti riik, eriti prokuratuur, on seni Danske rahapesujuhtumisse suhtunud. On viimane aeg võtta jalad kõhu alt välja.

Nagu viitab ka Taani ajalehe Berlingske ajakirjanik Simon Bendtsen tänases intervjuus Eesti Päevalehele, tundub hämmastav, et üheski Eesti riigi institutsioonis ega Danske Bankis ei hakanud nende aastate jooksul häirekell lööma, kui mõni maksuparadiisis registreeritud olematu majandustegevusega firma panga kaudu suuri summasid liigutas.

On väidetud, et sellega pidi kaasnema mitte ainult teadlik rahapesualgoritmide ülekavaldamine, vaid mängu pidid olema segatud isegi pangajuhid.

Eelnevat arvestades on ainuõige, et Eesti riigiprokuratuur võttis teema tänavu juuli lõpus uurida. Ent prokuratuuri võimekuses paneb kahtlema küsimus, kus on olnud nende silmad varem – see pole esimene kord, kui Dansket puudutava avaldusega nende poole pöörduti.

Prokuratuuri huvipuudus on terav näide sellest, kuivõrd leigelt Eesti riik ühte Euroopa suurimasse rahapesujuhtumisse suhtub. Riigiinstitutsioonide suhtumine oleks justkui selline, et kuna kokku on saanud ühelt poolt Taani suurpank ja teisalt Vene räpane raha, siis las suured kemplevad ja väike Eesti hoiab end pigem eemale.

Selline lähenemine on ohtlik. Danske juhtumis selguse ja käeraudade klõpsatusteni jõudmine näitaks Eesti riigi moraalset küpsust. Me ei saa lubada, et Eestis tegutsevad asutused aitavad kaasa Venemaa kleptokraatia püsimisele.

Kui aga peaks selguma, et raha pesti Eestis Taani Danske Banki teadmisel, peab Eesti finantsinspektsioon nõudma Euroopa Keskpangalt Danske Eesti filiaali tegevuslitsentsi tühistamist.