Juhtkiri: Dmitri Dmitrijev, roolijoodikute mentor
Mäletatavasti sõitis riigikogu liige Dmitri Dmitrijev ööl vastu 6. jaanuari autoga teelt välja. Avariile oli eelnenud raju saunapidu, mis tipnes Dmitrijevi ja Martin Repinski kaklusega. Pärast avariid tuvastatud 1,5-promillise joobe kohta väitis Dmitrijev, et selle saavutas ta alles pärast avariid, kui hakkas kurvastusest viina jooma. Väheusutavalt see jutt ju kõlab, aga vastupidist prokuratuur ka tõestada ei suutnud. Seadus on selline, et kriminaalmenetluse asemel saab Dmitrijevi kohta nüüd alustada ainult väärteomenetlust, mis on süüdlasele võimaliku karistuse ja muude tagajärgede poolest palju kergem variant.
Dmitrijev ei ole esimene „jõin pärast liiklusõnnetust” jutu kasutaja, aga värvika eelloo ja riigikogulaseks oleku tõttu on ta selle triki populariseerimiseks ära teinud palju rohkem kui keegi teine. Kas on mõni roolijoodik, kes veel ei tea kõnealusest karistuse kergendamise võimalusest? Tõsi küll, alati see vale ei toimi – eriti siis, kui avariil on olnud tunnistajaid, kes joodiku versiooni ei kinnita. (Dmitrijevi avariil ja väidetaval pärastisel alkoholitarbimisel pealtnägijaid ei olnud.) Dmitrijevi loo sõnum roolijoodiklusele kalduvatele inimestele on praegu igatahes see, et igaks juhuks võiks autos alati vedeleda poolik viinapudel vms – siis on lihtsam luisata, et jõin pärast, mitte enne avariid.
Enne ja pärast vahel vahet tegemine tuleneb karistusõiguslikust põhimõttest, et isikut saab karistada ainult selle teo eest, mis ta on toime pannud. Ilmselt ei ole enese pärast avariid purju joomine enne asjaolude kindlaks tegemist teistele inimestele sama ohtlik kui purjuspäi rooli istumine. Kas see on aga piisav põhjendus nende tegude erinevale karistusmäärale? Asi väärib vähemalt arutamist ja ilus ju oleks, kui Dmitrijev oleks see, kes teeb riigikogus ettepaneku karistusmäärad ühtlustada.
Üks ettepanek on meil Dmitrijevile veel: tänu prokuratuuri otsusele kokku hoitud trahvisumma võiks ta annetada heategevuseks. Kriminaalkorras saanuks Dmitrijevi karistada kuni 500 päevamäära järgi, väärteo eest aga kuni 300 trahviühikuga (trahviühik on neli eurot) – tema kokkuhoid on suur.