JUHTKIRI | E-kaubandus tõuseb, võtkem sellest parim

Mida aasta edasi, seda suurem tunglemine käib meil aastalõpuostude ajal pakiautomaatide juures ja postkontorites, et veebipoodidest tellitud kaubad kätte saada. Ostukeskustes tungeldakse muidugi ka, aga e-kaubanduse kasv on kiirem.

Teema on palju laiem kui ainult kaubanduskeskuste saatus. Ostukeskused jäävad, vähemalt osa neist, aga nad muutuvad. E-kaubanduse esirinnas sammuvates riikides, muide, on näha uut suundumust, kus puhtakujulise e-ärina sündinud jaefirmad avavad „päris” kauplusi. E-kaubandusest ei saa kunagi nähtust, mis vanad kauplused täiesti välja tõrjub.

Veebi ostlema ajab inimesi suurem valik ja soodsam hind. Eestis kontekstis tähendab veebikaubanduse kasv paraku sedagi, et rohkem raha voolab Eestist välja. Näiteks e-kaubanduse gigantidele Amazonile, Alibabale, eBayle. Tõsi küll, asjal on ka teine pool: sääraste platvormide kaudu saavad Eesti tootjad ja teenusepakkujad oma tooteid-teenuseid pakkuda hõlpsasti üle kogu maailma. Iseasi, kui agaralt seda võimalust praegu kasutatakse – võiks julgemalt ja rohkem.

E-kaubanduse maksustamine liigub meil õiges suunas. Meie ettevõtjad võiksid julgemalt rahvusvahelisi e-kaubanduse platvorme kasutada. Meie riik võiks e-kaubandust proovida võimaliku rohuna ääremaastumise vastu.

Jääb küsimus vahendustasust, mis näiteks Amazon Marketplace’is on keskmiselt 15%, ning kasumist ja maksudest. Hiina või USA e-poed ja nende omanikud kasumit ju vaevalt Eestis kulutavad või investeerivad, makse maksavad ka mujal. Õnneks tõotab maksude olukord 2021. aastast õiglasemaks muutuda, sest siis laieneb kõigile kaugmüügikaupadele ja -teenustele kohustus maksta neilt käibemaksu tarbija liikmesriigis (praegu on nii ainult elektrooniliste teenustega) ja kaob käibemaksuvabastus väljastpoolt EL-i tellitud alla 22-eurostele ostudele. Ka digiettevõtete kasumi maksustamise teema hakkas möödunud sügisel liikuma selles suunas, et võib-olla peavad nad lähemas tulevikus tulumaksu tasuma riigis, kus selle teenisid.

Praegu tõuseb e-kaubandus rohkem noorte ja linnastunud inimeste toel, vanematest ja hajaasustuses elavatest inimestest läheb pigem mööda. Osalt nende enda ostuharjumuste ja internetioskuste nappuse tõttu, aga ka tarnevõimaluste pärast. Näiteks toidukaupu saab koju tellida vaid Tallinnas ja lähiümbruses. Ka muid kaupu ei ole väljaspool linnu alati lihtne kätte saada, sest pakiautomaatide võrk on seal hõre. Seda puudust võiks riiklike stiimulite või toetustega parandada, sest siis saaks e-kaubandus olla uus ja parem lahendus hajaasustuse hääbuvate nähtuste, näiteks kauplusautode asemel.