JUHTKIRI | E-residentide kokkupõrge tavamaailmaga
Paljud Eesti e-residentsuse hankinud ettevõtjad on pahased, sest ei saa siinsetes pankades kontot avada ja pangad sulgevad juba avatud kontosid. Kui e-residentsus ei aita ettevõtjal pangakontot avada, muutub see talle suuresti kasutuks.
E-residentsus on riiklik projekt, aga ühtlasi ka iduprojekt. Enamik iduettevõtteid ebaõnnestub, nii et ei tohiks üllatuda, kui e-residentsusest asja ei saa. Iseküsimus on see, kas juba praegu alla anda või edu nimel edasi võidelda.
Pankade tagurlikkust ei ole viimase aja sündmusi arvestades raske mõista. Näiteks Danske Bank sai rahapesuvastaste reeglite rikkumise eest 1,7 miljonit eurot trahvi, Versobank ja Läti ABLV Bank pidid tegevuse lõpetama. Mitteresidentide teenindamise risk on suur, karistused võivad hõlpsasti tulu ületada.
E-residentsuse projekti päästmiseks on kaks võimalust. Esimene, mis võib toimida pikas perspektiivis: rahapesu tõkestavate rahvusvaheliste organisatsioonide Eesti esindajad hakkavad e-residentsuse huve paremini kaitsma. Teine: teha e-residentidele selgeks, et rahvusvahelise olukorra tõttu kehtib vähemalt ajutiselt uus normaalsus, kus enda identifitseerimise ja aususe tõendamisega tuleb rohkem vaeva näha.
