Riigikogu kantselei pareerib kriitikat jutuga, et kõnealuse summa eest on saadud mitte üksnes kõigile näha olev uus veebileht, vaid terve uus sisuhaldusplatvorm, mille tegemine on mahukas töö. Pealegi ei tähendavat uue veebilehe avamine projekti lõppu, vaid hulk täiendusi – näiteks nutiseadmetele sobiv veebileht – lisatavat edaspidi jätkuarendusena.

Lahingu avaliku arvamuse pärast on riigikogu kantselei igatahes kaotanud. Kantselei selgitused võivad ju õiged olla, aga disainerite kriitikale reageerisid ametnikud liiga aeglaselt. Samuti on selge, et uue veebilehe väljatoomisega kiirustati ilmaaegu. Kihk avada uus veebileht just riigikogu sünnipäevaks, 23. aprilliks, oli mõistetav, aga targem olnuks see kihk maha suruda.

Uue veebilehe väljatoo-misega kiirustati. Seda või-nuks rahulikult veel mõni kuu arendada ja katsetada.

Kasutajatel pole riigikogu uue veebilehe järele karjuvalt kiiret vajadust, vabalt võinuks seda veel mõni kuu katsetada ja arendada ning tulla näiteks sügisel välja täisfunktsionaalse versiooniga. Praegu jääb kõlama, et jälle raiskas riik hulga raha mingi mõttetuse peale, mitte sõnum, mida riigikogu kantselei soovis edastada – et uus veeb on kasutajasõbralikum ja infot leiab sealt paremini.

Vastuoluline on selle loo puhul rahaküsimus. Kui uue veebi eest makstud summa on üüratult suur, siis miks ei meelitanud see riigihange agentuure, kes oleksid teinud riigikogule odavamini parema veebilehe? Riigihangetel on palju bürokraatiat ja paberimajandust, on palju huvigruppe, kes tahavad soovitud tulemuse heaks sõna sekka öelda. Teisisõnu nõuab riigihanke täitmine paksu nahka ja meelelaadi, mis ei soosi suurepäraste disainilahenduste sündi.

Ent selle projekti puhul ei tellitud kõiki töid riigihanke korras, vaid osa jäi allapoole hankemenetluse 10 000-eurost piirmäära. Kokkuvõttes sisaldab riigikogu uus veebileht kuue eri firma tööpanust. Küllap on ka see üks põhjus, miks tulemus – vähemalt praeguses etapis – mitmest kohast kõvasti logiseb.