Juhtkiri: Eesmärk: heast suurepäraseks
Osaleb veel seitse inimest. Kõik istuvad söögilaua ümber. Istumise paigutus peab vastama järgmistele tingimustele…” Järgneb üheksa tingimust, kes peab kelle kõrval istuma ja kes kelle kõrval istuda ei tohi. Ülesande lahendamiseks tuleb paigutada külalised laua ümber nii, et kõik üheksa tingimust oleksid täidetud. Pole raketiteadus, aga üksjagu keskendumist ja ajude pingutamist nõuab ka täiskasvanud inimeselt.
Maailma arvestuses tulid Eesti õpilased sääraste üldist arutlemisoskust ja vähe faktiteadmisi nõudvate ülesannete lahendamisel 12., Euroopas koguni 3. kohale. Tulemuse sära kahaneb veidi, kui arvestada, et uuring hõlmas üksnes 44 riiki. Ja terve hulga riikidega oli meie õpilaste keskmise tulemuse vahe tühiselt väike, mistõttu poleks vale öelda, et oleme 11.–18. kohal. Ent seegi tähendab kindlalt pingerea esimesse poolde kuulumist.
Kui tulemusi lähemalt uurida, siis paljastab PISA test ka puudujääke, millega Eesti hariduselu korraldajad peaksid tegelema. Mullu detsembris avaldatud PISA teadmistetestis oli Eesti põhikooliõpilaste tase lugemise, matemaatika ja eriti loodusteaduste vallas parem kui nüüd avaldatud probleemilahendusoskuse testis. Teisiti öeldes: mure Eesti kooli iseseisvat mõtlemist, loomingulisust ja ettevõtlikkust pärssiva toime pärast paistab olevat põhjendatud. Samuti näitas test, et Eesti õpilased on tugevad ennekõike staatilistes probleemülesannetes.
Eesti piires on probleemilahendusoskusega kehv lugu vene õppekeelega koolides: eesti ja vene õppekeelega õpilaste tulemuste vahe oli 10% ringis. Nii eesti- kui ka venekeelsete koolide peale kokku oli kehva tulemuse tegijaid õnneks siiski palju vähem kui OECD riikides keskmiselt. Niisiis, meie laste probleemilahendusoskus on rahvusvahelises võrdluses päris hea, aga selle arendamine ei ole siiski Eesti haridussüsteemi tugevaim külg. Näiteks Suurbritannia, kelle teadmistetesti tulemused tekitasid lausa masendust, on nüüd probleemilahendusoskuse poolest meist koha võrra eespool.
