JUHTKIRI | Eesti e-valimised on ajast maha jäänud
E-hääle andis 186 034 inimest ehk ligi kolmandik kõigist valimas käinutest. Võimas!
Me näeme, et e-valimised on tulnud, et jääda. Eesti tegi nendega maailma esimese riigina algust 2005. aastal ja see on meie eduloo osa. E-valijate arvu kasvutrendi arvestades on võimalik, et peagi annab enamik valijaid oma hääle elektrooniliselt.
Seejuures torkab silma, et Eesti on valimiste e-kujule viimisega poolele teele jäänud. Kas pole kummaline, et Eesti-suguses e-riigis puudub valimiste e-register, mis võimaldaks valimisjaoskondadest kaotada pikad valijate pabernimekirjad?
E-register aitab ka Eesti valimissüsteemi kahe teise anomaalia vastu. Nimelt on eelhääletamise ajal võimalik oma e-hääl pabersedeliga hääletades tühistada, kuid valimispäeval pole selline asi võimalik. Valimiste ajal leidub alati neid, kellele see reegel tuleb üllatusena, ja vahetegemine tundub ka sisuliselt raskesti põhjendatav. Samuti aitab e-register kaotada olukorra, kus meil pole võimalik ametlikul valimispäeval e-hääletada.
Tõsi, iga uuendust tuleb teha suurima ettevaatusega, üritades läbi näha ja ennetada kõikvõimalikke karisid. See on ikkagi mäng ühe Eesti ühiskonna alustala, demokraatlike valimistega.
Näiteks on oluline, et säiliks võimalus e-häält paberil ümber hääletada. See kaitseb valimiste salajasust. On ju mõeldav olukord, kus e-hääletaja kõrval seisab teine inimene, kes jälgib, et too n-ö õige valiku teeks. Ümberhääletamisega saab valija hiljem paberkujul n-ö lõplikult kehtiva hääle anda.
Tuleb arvestada, et mida rohkem kolivad valimised arvutisse ja internetti, seda enam muutuvad nad küberrünnatavaks. Samal ajal on Eesti IKT-võimekus ja küberturvalisuse kompetents nii suur, et selle taha ei peaks e-valimiste järgmise sammu astumine küll jääma.
Eesti on oma e-valimiste eduloo loorberitele puhkama jäänud, oleme jäänud liialt pabervalimiste ajastusse kinni. On aeg valimised ümber korraldada põhimõttel „digitaalne enne”.
Näiteks, kui tulevikus antakse enamik hääli enne ametlikku valimispäeva e-kanaleid pidi, ei ole enam õige rääkida eelhääletamisest. Miks mitte võrdsustada kõik valimispäevad omavahel ning kaotada eelhääletamise ja valimispäeva vahele jääv ajavahe, asendades selle näiteks kolme- kuni viiepäevase valimisperioodiga? E-registri abil peaks see tehtav olema. See aitaks kaotada absurdse olukorra, kus eelhääletamise ajal on valimiskampaania lubatud, valimispäeval aga mitte.
Lõpetuseks veel üks eelöelduga lähedalt seotud mõte. Tundub uskumatu, aga e-valimised on Eestis tegelikult arvutivalimised. Arvestades, et suur osa meie elu on kolinud nutiseadmetesse, oleks elementaarne lubada valida ka telefoni ja tahvelarvuti vahendusel. Turvalisust kõrgelt väärtustavad pangad juba on seal, samuti saab mobiilis anda digiallkirja.
On tagumine aeg reformida Eesti e-valimisi!
